Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat

Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine.

5.6.6. Välistoetuse ning välistoetuse kaasrahastamise vahendite kasutamine enne nende laekumist

Ministeeriumid ja valitsemisalad planeerivad välistoetused ja riikliku kaasfinantseeringu parima teadmise alusel tuginedes riigieelarve planeerimist puudutavatele õigusaktidele ja juhistele. Kui tegevuse elluviijaks on riigiasutus, siis peab riigiasutus kasutama kulude tegemiseks nii välistoetuse kui riikliku kaasfinantseeringu ulatuses vahendeid vastavalt kassalise teenindamise eeskirja peatükile 41 . Vahendatavate toetusete korral, mida menetletakse SFOSis või PRIA infosüsteemis (grandi koodid algusega 1-5) tuleb välistoetuse projekti vahendite kasutamiseks esitada taotlus eelarve avamiseks otse Riigi Tugiteenuste Keskusele (edaspidi RTK). Valitsemisala ministeeriumi või Riigikantselei kooskõlastus ei ole vajalik, kuna toetusi jagatakse ministeeriumi või Riigikantselei kehtestatud õigusaktide alusel ning nende kulude mahud eelarveaastaks on kokku lepitud riigieelarve protsessis. Riigiasutusest toetuse saaja esitab taotluse eelarverea avamiseks RTK finantsarvestuse osakonnale RTK kehtestatud Exceli vormil. Selle vormi leiab taotleja RTK juhendite alt  -> Finantsraamatupidamine -> Toetuse eelarve avamise taotlus 

Otselaekuvatele välistoetustele (SAPis grandi kood algusega 9), mis on riigieelarvesse planeeritud, loetakse Rahandusministeeriumi nõusolek antuks riigieelarve koostamise protsessis ning vahendite kasutamist eraldi Rahandusministeeriumiga kooskõlastada ei ole vaja. Ministeeriumite ja Riigikantselei allasutuste otselaekuvate riigieelarves kajastatud välistoetuste korral tuleb eelpool toodud vorm eelarverea avamiseks vajaliku infoga esitada koos välistoetuse lepinguga (ainult esmakordsel avamisel) oma valitsemisala ministeeriumile kooskõlastamiseks ja kontrolliks (kuna ministeerium vastutab vahendite tagastamata jäägi tagastamise eest oma eelarvega). Ministeerium sisustab ise oma kontrolli ulatuse arvestades, et peab olema tagatud, et vahendeid kasutataks põhjendatud ulatuses ja et tagastamise kuupäev oleks realistlik. Seejärel edastab ministeerium kontrollitud vormi eelarverea avamiseks (ilma lepinguta) koos omapoolse kinnitusega, et esitatud andmed on korrektsed, RTK finantsarvestuse osakonnale eelarverea avamiseks.

Juhul kui aasta jooksul ületatakse riigieelarvesse planeeritud summat, siis annab Rahandusministeerium oma kooskõlastuse täiendavale sildfinantseerimise taotlusele (nt. SIM sisejulgeolekufondid).

Aasta jooksul lisanduvate otselaekuvate välistoetuste projektide osas, mida ei ole riigieelarvesse planeeritud, esitatakse sarnaselt riigieelarvesse planeeritud otselaekuvate välistoetustega SAPis limiidi avamiseks vorm vajaliku info ja välistoetuse lepinguga eelnevalt valitsemisala ministeeriumile, kes kontrollib esitatud andmete õigsust, projekti vajalikkust ja vahendite tagastamise kuupäeva realistlikkust. Seejärel edastab ministeerium kontrollitud vormi SAPis limiidi avamiseks (ilma lepinguta) koos omapoolse kinnitusega, et esitatud andmed on korrektsed ja ministeerium vastutab vajadusel oma eelarvega vahendite tähtaegse tagastamise eest RM riigieelarve osakonna välisvahendite talituse ametnikule (juhan.anupold@fin.ee), kes annab riigieelarve seaduses nõutud RM nõusoleku ja saadab taotluse e-maili teel  edasi menetlemiseks RTK finantsarvestuse osakonnale (koopia taotluse esitanud ministeeriumile). Kooskõlastuse grandi koodi loomiseks ja vahendite limiidi avamiseks annab üks isik, mistõttu on soovitav taotlused grandi koodi loomiseks ja vahendite eelarve avamiseks esitada korraga. Otselaekuvate välistoetuste kaasrahastamiskohustus kavandatakse vajadusel omafinantseeringuna toetuse saaja eelarves ehk sildfinantseerimise eelarve avamise vormil on kulude ja tulude summa võrdne.

Juhul kui sama aasta sees tuleb samale grandi koodile korduv silla taotlus, siis tegelikult see ei vaja enam täiendavat RM kooskõlastust, kuna grandi koodile on juba kooskõlastus antud ning laekuv toetus läheb täies ulatuses kasutatud silla katteks. Samuti kui grandi kood on eelarvesse planeeritud ühes summas, aga vajadus on planeeritust suurem, ei ole RM nõusoleku küsimine vajalik. Iga valitsemisala ise vastutab, et kasutatud silla ulatuses saaksid vahendid tagastatud ja RM siin keskset kontrolli ei pea tegema. Avatud sillad järgmisse aastasse edasi ei kandu, mistõttu on vajalik RM nõusoleku küsimine samale grandi koodile kui eelmine kooskõlastus on antud eelmisel aastal.

Kontakt: [email protected]

Viimati uuendatud 06.12.2023