Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat

Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine.

3.4.8. Tulu-/kuluüksus, projekt, ressurss/kulukoht

Tulu-/kuluüksus

Arvestusobjektiga „Kuluüksus“ peetakse kuluarvestust asutuse allüksuste või veelgi detailsemate jaotiste kohta vastavalt asutuse struktuurile või ülesehitusele lähtuvalt asutuse vajadusest. Asutus võib kuluüksustele kinnitada ka eelarve limiidid.

Kodeerimine

Koodi pikkus on kuni kümme kohta, millest:

  1. Esimest tähistatakse tähega „K“; 

  2. teine, kolmas ja neljas koht on administratiivse tunnuse alusel loodud asutuse koodi; 

  3. ülejäänud kohad tähistavad hierarhiliselt asutuse allüksusi vastavalt asutuse struktuurile. 

 

Projekt

Arvestusobjekti „Projekt“ määratakse omavahel seotud ülesannete hulk, mida täidetakse kindlate piirangute raames, näiteks ajakava ja eelarve. Projektide arvestust peetakse üldjuhul asutuse vajadustest lähtuvalt, kuid kohustuslik on see materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel. Projekte on sobiv kasutada ka kindla ajapiiranguga kodumaiste toetuste kajastamisel. 

Kodeerimine

Koodi pikkus on kuni 20 kohta, millest:

  1. Esimene, teine ja kolmas koht on asutuse kood; 

  2. neljas koht on sidekriips; 

  3. ülejäänud kohad määratakse asutuse vajadusest lähtuvalt. 

     

     

Ressurss/kulukoht

Arvestusobjekt "Ressurss/kulukoht" kirjeldab asutuse kasutuses olevaid vahendeid, mida kasutatakse tegevuste läbiviimiseks ja teenuste osutamiseks (näiteks inimtööjõud, töövahendid, ruumid jm). 

Ressurss/kulukohas kirjeldatud tegevused ei pea olema võrdsed tegevuspõhise eelarve hierarhias kajastatud tegevustega. Üldjuhul on need detailsemad kui programmi arvestusobjektis määratud tegevused ja alategevused. Ressurss/kulukoht on kasutusel tegevuste maksumuste arvestuse tagamiseks ja asutuse täiendavatest arvestusvajadustest lähtuvalt. Ressurss/kulukohta kasutatakse ka ressursside (hooned, sõidukid jne) kohta kuluarvestuse pidamiseks. 

Kodeerimine

Koodi pikkus on kuni 12 kohta, millest:

  1. Esimene ja teine koht näitavad ressursiliiki või kulukohta; 

  2. kolmas, neljas ja viies koht näitavad asutust; 

  3. ülejäänud kohad määratakse asutuse vajadusest lähtuvalt, kohtade eristamiseks kasutatakse sidekriipsu. 
     

Ressursiliigid ja nende tunnused:

Ressursiliik                           Tunnus

Ametikohad                                    AK
Antud toetused                               AT
IT varad                                          IT
Kinnistud                                        KI
Inventar ja materjalid                     MM
Maismaasõidukid                           MS
Õhusõidukid                                   OS
Masinad ja seadmed                      SE
Veesõidukid                                    VS
Tegevuste otsekulud                      OK
Muud kulukogumid                         MK

Ressursiliikide nimekirjas olevate maismaasõidukite kodeerimisel tuleb täiendavalt järgida üldeeskirja § 32 lõikes 4 sätestatud nõudeid:

  • Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksused, v.a Kaitsevägi ja välisesindused, kasutavad maismaasõidukitega seotud tehingute kajastamisel riigi ühtses majandustarkvaras SAP arvestusobjekti „Ressurss/kulukoht” koode, mis määratakse igale omandis olevale või renditud või tasuta kasutusse saadud sõidukile. Koodi nimetusse märgitakse sõiduki kategooria, kasutusotstarve, kasutamist lubava tehingu liik, sõiduki mark ja mudel. Kulud on lubatud jätta sõidukite kaupa jaotamata, kui see on põhjendatud arvestuse liigse keerukuse vältimiseks. 

Asutuse kuluarvestuseks vajalikud kulukohad, nt „UR-üritused ja uuringud“, „PN-püsinavigatsioonimärgid“, „LH-loodushoiukulud“ jms, mis ei sobi arvestusobjekti „Projekt“ mõiste alla ja mille üle on vaja pidada aastate-ülest arvestust, luuakse kokkuleppel RTK-ga. 

Kontakt: [email protected]

Viimati uuendatud 03.09.2024