Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat

Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaan on aluseks Rahandusministeeriumile majandusprognoosi koostamisel, millele omakorda tugineb järgmise aasta riigieelarve ning eelarvestrateegia. Finantsplaan esitatakse eelarvestrateegia projekti lisainformatsioonina RES/RE määrus §5 lg 3 p 3 alusel (1. veebruaril kehtiv regulatsioon). Täiendavalt  reguleerib keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaani esitamist ka riigieelarve seaduse §12 ning riigivara seaduse § 79 lg 2, mille kohaselt peab finantsplaani kinnitama.nõukogu ja see on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel.

Finantsplaani esitamine on reguleeritud rahandusministri määruses „Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanile esitatavad nõuded, finantsplaani esitamise kord ning põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, võlakohustuste ja likviidsete varade arvestusmetoodika“  (vt määrus https://www.riigiteataja.ee/akt/129032022001). Andmete esitamisel tuleb lähtuda määrusest ja täiendavaid juhiseid sellele ei esitata.

Finantsplaani alusel jälgitakse riigieelarve seadusest tulenevalt keskvalitsuse juriidilise isiku eelarve tasakaalu ja netovõlakoormuse reegeid (RES § 6 ja § 10).

Keskvalitsuse juriidilise isiku:

• eelarve koostatakse ja kinnitatakse selliselt, et eelarveaasta põhitegevuse tulude ja kulude vahe (põhitegevuse tulem) on tasakaalus või ülejäägis.
• kavandatav põhitegevuse tulem võib olla puudujäägis kuni 30 protsendi ulatuses eelarveaasta põhitegevuse tuludest, kui põhitegevuse tulemi puudujääk kaetakse varem põhitegevuse tulemi ülejäägina kogunenud likviidsetest varadest.
• eelarveaasta lõpu seisuga planeeritud võlakohustuste ja likviidsete varade kogusumma vahe (netovõlakoormus) võib moodustada kuni 40 protsenti samaks eelarveaastaks kavandatud põhitegevuse tuludest, sama kehtib kõikide finantsplaani aastate kohta. Netovõlakoormuse üle 40 protsendi suurenemise lubamise otsustab Vabariigi Valitsus.

Kontakt: [email protected]