MLI töötati välja OECDs BEPS-i tegevuskava 15. meetme osana. BEPS (Base Erosion and Profit Shifting) projekt on G20 üleskutsel ja poliitilisel toetusel novembris 2015. a valminud OECD tegevuskava, mille eesmärk on ohjeldada selliste maksuskeemide kasutamist, mis võimaldavad piiriüleselt makse optimeerida, kasutades ära riikide maksusüsteemides olevaid n-ö auke ja ebakõlasid. 

Konventsiooni eesmärk on kiirendada agressiivse maksuplaneerimise vastaste meetmete rakendamist maksulepingutes. Agressiivse maksuplaneerimisena käsitatakse muuhulgas teadlikult tekitatud olukordi, kus maksumaksja viib tulu või vara ühest riigist teise, et vähendada oma maksukohustust. Konventsiooni kaudu on riikidel võimalik oma maksulepingud ühekorraga ilma kahepoolseid läbirääkimisi pidamata OECDs kokkulepitud miinimumstandardiga kooskõlla viia.

Miinimumstandardid on seotud lepingute kuritarvitamise ära hoidmisega (BEPS tegevuskava meede nr 6) ja vaidluste lahendamise parandamisega (meede nr 14). Kui MLI säte kajastab kokkulepitud BEPS-i miinimumstandardit, peab jurisdiktsioon MLI-d allkirjastades sellele vastama. Miinimumstandardite teatud elemente saab MLI-s sätestatud viisil täita siiski erineval moel.

15. jaanuaril 2021. aastal esitas Eesti OECDle maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konventsiooni ratifitseerimiskirja ning reservatsioonide ja teatiste lõpliku loetelu. Eesti suhtes jõustus konventsioon 1. mail 2021.

Rohkem infot BEPS-vastaste meetmete ja MLI allkirjastanud ja ratifitseerinud riikide nimekirja kohta leiate OECD veebilehelt. 

Kuidas mõjutab MLI Eesti maksulepinguid?

Iga konventsiooniosaline saab läbi reservatsioonide ja teatiste valida, millistele maksulepingutele ja milliseid sätteid ta soovib MLI kaudu kohaldada. MLI kohaldub maksulepingu suhtes kui konventsioon on mõlema riigi suhtes jõustunud ning vajalikud menetlused on lõpule viidud. 

Konventsioonis on 24 artiklit, mis võimaldavad muuta erinevaid maksulepingute sätteid. Eesti on nendest artiklitest kohaldamiseks valinud kuus. Valitud artiklitest kolm sisaldavad uut miinimumstandardit ja üks OECD head maksutava. Ülejäänud kaks artiklit on aga vajalikud Eesti maksustamisõiguse täpsustamiseks. Kokku muudab MLI 58 Eesti maksulepingut. 

Eesti positsioon maksulepingute muutmiseks:

• maksulepingute preambulisse lisandub uus tekst, mis rõhutab, et lisaks topeltmaksustamise vältimisele on maksulepingute eesmärk ära hoida ka olukordi, kus maksudest kõrvalehoidumise või maksupettuste tõttu jääb maksumaksja tulu üldse maksustamata,

• maksulepingutesse lisandub üldine kuritarvituste vastane reegel (inglise keeles principal purpose test ehk PPT),

• paraneb maksumaksja ligipääs vastastikuse kokkuleppe menetlusele,

• muutub täpsemaks maksulepingu säte, mis reguleerib sellise kasu maksustamist, mida mitteresident saab osaluse võõrandamisest üksusest, mille varadest üle 50% moodustavad Eestis asuvad kinnisasjad, 

• Eesti maksulepingutes kasutatav vabastusmeetod kehtib edaspidi ainult siis, kui teine riik on tulu maksustanud (muudatus puudutab kolme lepingut), 

• lisandub kohustus vältida majanduslikku topeltmaksustamist, mis tekib juhul, kui üks riik korrigeerib ühe ettevõtja maksustatavat kasumit ja teine riik seda seotud ettevõtja maksustamisel arvesse ei võta. Muudatus puudutab nelja lepingut, kus selline säte puudub või see ei vasta OECD näidislepingu art 9 lõikele 2.

Millised MLI sätted konkreetset maksulepingut muudavad ja nende sätete jõustumise aeg sõltub kummagi lepingupartneri teatiste ja reservatsioonidega tehtud valikutest. Kui kahe lepingupartneri valikud ühtivad, siis nendevaheline maksuleping MLIs ettenähtud korras ka muutub.

 Kasulikud viited

• Link konventsioonile Riigi Teatajas 

• Eesti teatised ja reservatsioonid

• MLI seletuskiri OECD veebilehel

• MLI rakendamise abivahendid (OECD)

Kui konventsioon on lepingupartneri suhtes jõustunud, koostatakse koostöös teise lepinguosalise riigiga nii-öelda ’sünteesitud tekst’, mis näitab ära, kuidas MLI lepingut muudab. Üldjuhul saab MLId konkreetse lepingu suhtes hakata rakendama alates järgneva aasta 1. jaanuarist peale seda, kui Eesti on OECDle selle lepingu kohta eraldi teatise esitanud.

Eesti esitas MLI artikkel 35 lõike 7 punkti b alusel oma esimese teatise riigisiseste menetluste läbiviimise kohta 25. novembril 2021. aastal ning teavituses nimetatud 7 maksulepingu suhtes rakenduvad MLI sätted alates 1. jaanuarist 2022. Järgmise teatise esitas Eesti 1. juunil 2022 ning uue teavitusega on hõlmatud samuti 7 maksulepingut. Nende maksulepingute suhtes rakenduvad MLI sätted üldjuhul alatest 1. jaanuarist 2023. Tasub tähele panna, et sõltuvalt MLIs tehtud valikutest võib teatud maksulepingutes vastastikuse kokkuleppe menetluse artikli jõustumise kuupäev olla erinev teiste MLI sätete jõustumise kuupäevast.  

NB! Sünteesitud tekstil ei ole õiguslikku jõudu ja MLIga muudetud lepingusätte kohaldamisel tuleb viidata nii kahepoolse maksulepingu kui ka MLI asjaomasele sättele.

Siia tabelisse lisatakse sünteesitud tekstid kui need on lepingupartneriga kokku lepitud.