Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat

Peatükis kirjeldatud riigieelarve täitmise aruanne (Excelis) on riigi raamatupidamise aastaaruandes avaldatav ning valitsemisala majandusaasta aruandeks loetav valitsemisala vastav aruande osa (vt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendi § 11 lg 2), mis kuulub auditeerimisele Riigikontrolli poolt ja mis kulude ja investeeringute jaotamisel programmidele tugineb KAIS VAst saadud riigieelarve täitmise aruande andmetele. Aruandes esitatakse esialgne eelarve, lõplik eelarve, sh eelmisest aastast üle toodud eelarve, eelarve täitmine, eelarve täitmine võrreldaval aastal (eelmisel aruandeaastal, v.a kui võrreldavad programmipõhised andmed puuduvad), eelarve jääk, järgmisesse eelarveaastasse üle viidud eelarve.

Juhendis kasutatud mõisted:

RIB stsenaarium – KAISis tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute tegelikku eelarvet kajastav stsenaarium, milles kulude ja investeeringute eelarve viiakse vastavusse SAPis tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute limiidi tekkimise reeglitele. RIB stsenaariumis peab kajastama tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute tegeliku eelarve vähemalt kord aastas terve aasta eelarve kohta (poolaasta aruandluses RIB stsenaariumis eelarvet ei pea korrigeerima).

Esialgne eelarve – riigieelarve täitmise aruandes esitatav info, mis vastab riigikogus kinnitatud aruandeaasta riigieelarve seadusele. KAISis stsenaarium „EELARVE“.

Lõplik eelarve – riigieelarve täitmise aruandes esitatav info, kus on kajastatud aasta jooksul otsustatud eelarve muutused ja tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute eelarve korrigeerimine. Lõplik eelarve arvutatakse aruandluskeskkonnas (SAS VA), kus võetakse arvesse ülemstsenaarium „EELARVE_KOKKU“, mida vähendatakse liikidega 40-45 ja liigi 56 objektikoodidega SE000016-SE000021 planeeritud kulude ja investeeringute eelarve võrra ning lisatakse juurde stsenaariumis „EELARVE_ULE“ liigiga 42 ja stsenaariumis „RIB“ kajastatud eelarved.

Eelarvekonto KAISis –juhendis esitatud näidistes või selgitustes kirjeldatakse KAISis kasutatavaid kontosid, kontode gruppe, -rühmi või –klasse. Asutus võib kasutada KAISis nende asemel pikemaid kontosid, mis lähtuvad tema kulumudelist.

KAIS – tegevuspõhise kuluarvestuse tarkvara, mis hõlmab erinevate tegevuste tarbeks kolme eraldiseisvat tarkvara SAS EG, SAS CPM, SAS VA.

Riigisisene tehingupartneri kood – kui finantskande tehingupartneri kood algab SAP BO aruandes tähega O ja koodi neljas number on 0 (null), siis on tehing tehtud teise riigiasutusega. KAISis on vaja teatud juhtudel kajastada tehingupartneri koodi dimensioonil REIS, et riigi koondi tasemel eelarvet ja eelarve täitmist konsolideerida (topelt kannete elimineerimiseks).

SAP – riigi ühtne majandusarvestuse (sh personali- ja finantsarvestuse) tarkvara

SAP BO – SAPiga liidestatud aruandlussüsteem

Tehingupartneri kood – SAP BO finantsaruannetes kajastuv finantskande tehingupartneri kood lähtudes avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendi (üldeeskirja) lisast 2, väljendab üksust, kellega tehing tehti. Eelarve planeerimisel ja täitmise kajastamisel KAISis kasutatud riigisiseste tehingupartneri koodidega kanded elimineeritakse riigieelarve eelnõu koondosas juhul, kui tulud on eelarve kontol 358 liigiga 42 ja kulud on eelarve kontol 45.

Liikide 40-60 planeerimise näidistabelites on toodud nende arvestusobjektide kasutamine, mis on vajalikud riigieelarve koostamiseks.

Ministeeriumi valitsemisala eelarve planeeritakse valitsemisala asutuste piires konsolideeritult (ei sisalda topelt kandeid).

Tuludest sõltuvad investeeringud planeeritakse tekkepõhiselt eelarve kontol 15 koos eelarve objekti koodiga.

Liik 40, välistoetused ja neile lisatud riiklik kaasfinantseerimine

Käesolevast lähtuvad riigiasutused, kes on ise toetuse saajad või toetuse saaja partnerid sõltumata sellest, kas välistoetus on otselaekuv või vahendajalt saadud. Käesolev punkt ei kehti välistoetuste ja riikliku kaasfinantseerimise vahendamisele rakendusasutuste poolt (vt liik 41).

Välistoetuse planeerimine toetuse saaja eelarves

Iga toetus planeeritakse vastaval toetuse koodil eelarve liigiga 40, sh välistoetuse tulu eelarve kontol 359 ja tulu kaasfinantseerimiseks eelarve kontol 358. Kaasfinantseerimise (edaspidi KF) tulu planeerimisel on kasutusel riigisisene TP-kood.

Kulud ja investeeringud planeeritakse eelarve liigiga 40 vastavalt majanduslikule sisule samal toetuse koodil, millega planeeritakse tulu.

Näide: välistoetuse planeerimisest toetuse saaja eelarves

  *planeeritakse juhul, kui Vabariigi Valitsus (VV) on teinud otsuse (rakenduskava) kaasfinantseerimise eraldamise kohta

  **IN-koodid on nõutavad eelarve kontode 15 (investeeringud) ja 45 (investeeringutoetused) planeerimisel

Liik 41, välistoetuste ja riikliku kaasfinantseerimise vahendamine

Käesolevast lähtuvad rakendusasutused (ministeerium, Riigikantselei).

Välistoetuste vahendamise planeerimine rakendusasutuse eelarves

Planeeritakse välistoetuste ja riikliku kaasfinantseerimise vahendamist vastaval toetusele avatud koodil (statistiline grant), välja arvatud riigiasutusele toetuse vahendamine, mida rakendusasutus oma eelarvesse ei planeeri. Selle tulu planeerib toetuse saajast riigiasutus otse enda eelarvesse liigiga 40.

Mitteriigiasutusele välistoetuse vahendamist ning ka selle eelarve, mille puhul ei ole teada, kas saaja on riigiasutus või mitte, vahendamist planeerib meetme välja töötanud rakendusasutus eelarve liigiga 41, sh välistoetuse tulu planeeritakse eelarve kontol 359 ja tulu kaasfinantseerimiseks eelarve kontol 358. Kaasfinantseerimise tulu planeerimisel on nõutav riigisisene TP-kood. Kulu eelarve konto on alati 45.

Näide: välistoetuste planeerimisest rakendusasutuse eelarves

*IN-kood on nõutav eelarve konto 45 (investeeringutoetused) planeerimisel

Liik 42, riigisisesed toetused teistelt riigiasutustelt

Vajadusel planeeritakse valitsemisalade vahelisi riigiasutuste tehinguid. Valitsemisala siseselt selliseid tehinguid ei planeerita ega ka kajastata.

Toetuse saaja planeerib eelarve liigiga 42 (ilma käibemaksuta), tulud eelarve kontol 358 ja kulud majandusliku sisu järgi. Käibemaksukulu planeeritakse liigiga 10. 

Toetuse andja planeerib kulu riigieelarvelistest vahenditest liigiga 20 eelarve kontol 45. Tehingupartneri koodi kasutamine on kohustuslik toetuse andjal kuludes ja toetuse saajal tuludes.

Näide: riigisisese toetuse andmise ja saamise planeerimisest

 *IN-koodid on nõutavad eelarve kontode 15 (investeeringud) ja 45 (investeeringutoetused) planeerimisel

Erand liigi 42 kasutamisel, kulutused CO2 osakute müügist saadud tulu arvel

Erandjuhul kasutatakse liiki 42 CO2 osakute müügist saadud tulu arvelt kulude ja investeeringute planeerimiseks. Sel juhul planeeritakse kulusid eelarve objektil SE000035. Tehingupartneri koodi ei lisata.

CO2 osakute müügi tulu planeerib ainult KEM eelarve kontol 323750 liikidega 10 ja 40 lähtudes osakute müügi aastast. Müügitulu arvelt tehtavad kulutused ei pruugi kajastuda müügituludega samal eelarveaastal.

Näide: CO2 osakute müügitulu ja selle arvelt tehtavate kulude ja investeeringute planeerimisest

MKMi 2020. a eelarves olid lisaks CO2 kuludele planeeritud 2020. aasta eelarves ka tulud kontol 358.

Liik 43, toetused muudelt residentidelt, muud tulud ja neist sõltuvad kulud

Muudelt residentidelt saadud toetuste ja muude tulude korral kasutatakse eelarve liiki 43, tulu planeeritakse eelarve kontol 358. Erandjuhul 388810 (JUM) või 381, kui see tuleneb seadusandlusest või on Rahandusministeeriumi eelarve osakonnaga eraldi kokku lepitud.

Näide: muude tulude ja tuludest sõltuvate kulude planeerimisest

*IN-koodid on nõutavad eelarve kontode 15 (investeeringud) ja 45 (investeeringutoetused) planeerimisel

Erand liigi 43 kasutamisel, kulutused hasartmängumaksust saadud tulu arvel

Hasartmängumaksu tulu planeeritakse ainult maksukoguja (RAM) juures ning kulud ja investeeringud planeeritakse hasartmängumaksu seaduse alusel määratud tulu kasutajate eelarvetes liigiga 56.

Näide: hasartmängumaksu tulu ja selle arvelt tehtavate kulutuste planeerimisest

Liik 44, majandustegevusest saadud tulud

Majandustegevusest saadud tulu ja selle arvelt tehtavaid kulutusi planeeritakse eelarve liigiga 44, tulud planeeritakse eelarve kontodel 3220-3232 (raamatupidamise kontod  32200000 - 32329099).

Näide: majandustegevusest saadud tulude ja nende arvelt tehtavate kulude ja investeeringute planeerimisest

*IN-koodid on nõutavad eelarve kontode 15 (investeeringud) ja 45 (investeeringutoetused) planeerimisel

Liik 45, ebaregulaarsed tulud

Liigil 45 planeeritakse eespool nimetamata muid tulusid, mille eelarve konto on 3823, 3825, 3880, 3882 või 3888. Üldjuhul pole need ette teada ning need jäetakse tegelikkuses seetõttu planeerimata.

Näide: ebaregulaarsete tulude ja kulude planeerimisest 

*IN-koodid on nõutavad eelarve kontode 15 (investeeringud) ja 45 (investeeringutoetused) planeerimisel

Välislähetuste kulude hüvitisi eelarvesse ei planeerita

Liigid 50-59, maksutulud ja maksude edasiandmise kulud

Maksutulu ja maksude edasiandmise kulu planeeritakse eelarves kassapõhiselt, sh 3 maksuliiki, sotsiaalmaks, käibemaks ja aktsiisid ühe-kuulise nihkega. Ühe-kuuline nihe tähendab, et arvesse võetakse laekumised perioodil veebruar kuni järgmise aasta jaanuar, et viia tulemus lähemale tekkepõhisele tulemusele.

Näide: maksutulude ja nende arvelt tehtud kulude planeerimisest

Liik 60, mitterahalised kulud

Mitterahaliste tulude, kulude ja investeeringute eelarve liik on 60. Mitterahalistest tuludest planeeritakse põhivara jääkväärtuse mahakandmist (tulu miinusega) eelarve kontol 381. Mitterahalistest kuludest planeeritakse ainult amortisatsiooni kontol 61.