Võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamisega on efektiivne siis, kui optimaalsed ressursid suunatakse õigesse kohta. Sel eesmärgil on rahvusvaheline üldsus aktsepteerinud arusaama, et antud valdkonna riskid tuleks hinnata ennetavalt ja riskihinnanguid ka regulaarselt ajakohastada. Riskihinnangu abil analüüsitakse nii selliseid asjaolusid ja olukordi, mis vajavad parendustegevusi riiklikul tasemel, rohkem ressurssi riskide ennetamiseks erasektori ettevõtjatelt kui ka selliseid olukordi, kuhu täiendavate ressursside suunamine ei ole põhjendatud ja otstarbekas.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise riske hinnatakse erinevatel tasanditel: EL tasandil, liikmesriigi tasandil ning, vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele, kohustatud isikute tasandil.
Koostatud riskihinnangute tulemused tehakse avalikkusele kättesaadavaks ulatuses, kus need ei sisalda salastatud andmeid.
Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriiklik riskihinnang
Vabariigi Valitsuse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alane komisjon kinnitas 30. septembril 2025 Eesti kolmanda rahapesu, terrorismi rahastamise ja massihävitusrelvade leviku finantseerimise alase siseriikliku riskihinnangu tulemused, mis puudutavad perioodi 2020-2024.
Eesti esimese rahapesu ja terrorismi rahastamise alase siseriikliku riskihinnangu tulemused kinnitati 5. jaanuaril 2015. Eesti teise siseriikliku riskihinnangu tulemused kinnitati 28. aprillil 2020.
Eesti siseriiklik rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang koostatakse vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-le 11 ja selle eesmärgiks on:
1) näha ette rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaste õigusaktide, muude valdkonna ja sidusvaldkondade regulatsioonide ning järelevalveasutuste juhendite väljatöötamise ja muutmise vajadus;
2) määrata sektorid, valdkonnad, tehingumahud ja -liigid ning vajaduse korral riigid või jurisdiktsioonid, mille suhtes kohustatud isikud peavad kohaldama tugevdatud hoolsusmeetmeid, mida vajaduse korral täpsustatakse;
3) määrata sektorid, valdkonnad, tehingumahud ja -liigid, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise risk on väiksem ning kus on võimalik rakendada lihtsustatud hoolsusmeetmeid;
4) anda juhiseid ministeeriumidele ning nende valitsemisala asutustele vahendite eraldamiseks ja prioriteetide seadmiseks rahapesuga võitlemisel ning terrorismi rahastamise tõkestamisel.
Kontaktisik riikliku riskihinnangu küsimustes:
Kristina Aruste-Terentjev, rahandusteabe poliitika osakonna nõunik
e-post: [email protected]
Riskihinnangu raportid
2022. a oktoobris Euroopa Liidu Komisjoni avaldatud EL-ülene riskihinnang (SNRA e. supranational risk assessment) on vastavalt 4. rahapesu tõkestamise direktiivile EU 2015/849, mida on muudetud direktiiviga EU 2018/843, liikmesriikidele täida-või-selgita põhimõttel siduv.
Komisjon avaldas oma esimese EL-ülese riskihinnangu 2017. aastal ja teise 2019. aastal.
EL-ülene riskihinnang ehk SNRA 2022 täisversioon (inglise keeles) ning kokkuvõte (inglise ja eesti keeles):
Sisestamise kuupäev: 25.05.2021
Sisestamise päev: 20.03.2018
Viimati uuendatud 23.12.2025
