2007. aastal valitsuse poolt heaks kiidetud riigi kinnisvarategevuse strateegiast lähtudes läheb riik hoonete puhul üle seniselt detsentraliseeritud valitsemiselt kesksele juhtimissüsteemile ehk kinnisvara valitsemisele kompetentsikeskuse Riigi Kinnisvara AS (RKAS) avaneb uues vahekaardis kaudu. Tegemist on riigi ühe tugitegevuse ümberkorraldamisega ehk riigi kinnisvarareformiga.
Riigi kinnisvarastrateegia elluviimise ja riigi kinnisvara valitsemise kohta on varasemalt koostatud kolm riigi kinnisvara koondaruannet, milles on analüüsitud kinnisvara juhtimissüsteemi puudusi ja arendusvõimalusi. Ministeeriumi blogist saate lugeda riigi kinnisvarareformi etappide ja ulatuse avaneb uues vahekaardis ning rahastamismudeli muutuse kohta. avaneb uues vahekaardis
2018. aasta alguseks toimus enamiku riigi valitsusasutuste ja hallatavate asutuse hoonete haldamine ja arendamine RKAS-i kaudu. Lähemalt saab lugeda riigi kinnisvarareformi õppetundide avaneb uues vahekaardis kohta blogist.
2016. aasta lõpus andis valitsus rahandusministeeriumile ülesande teha ettepanekuid riigi kinnisvara juhtimissüsteemi parandamiseks. Viidi läbi analüüs RKAS-i tegevusvormi kohta ja HOPE projekti raames töötati välja riigi kinnisvarajuhtimise kontseptsioon. Nende kahe uuringu tulemuste abil kujundas rahandusministeerium seisukohad:
- valitud RKAS-i mudeliga tuleb jätkata, kuid parandada tuleb RKAS-i kui kompetentsikeskuse juhtimist.
- riigi kinnisvara planeerimine ja rahastamisotsuste tegemine peab olema süsteemsem ja paindlikum.
Valitsus toetas neid seisukohti ja andis vajalikele muudatusettepanekutele rohelise tule. avaneb uues vahekaardis
Riigi kinnisvarareform puudutab 2,2 miljonit ruutmeetrit riigiasutuste (valitsusasutuste ja hallatavate asutuste) hoonestatud kinnisvara, mille hulka kuuluvad:
- vanglad, kohtud.
- politsei-, pääste ja piirivalve hooned.
- riigi koolid (kutsekoolid, rakenduskõrgkoolid, riigigümnaasiumid).
- muuseumid, arhiivid, bürood.
Kaitseministeerium, Välisministeerium ja mitmed põhiseaduslikud institutsioonid (Riigikogu, Riigikohus, Presidendi kantselei) haldavad oma kinnisvara ise, ülejäänud ministeeriumid on valdavalt üle läinud RKAS-ilt teenuste ostmisele.
Riigi kinnisvarareform ei puuduta:
- riigi sihtasutuste hooneid (0,8 miljonit ruutmeetrit - teatrid, muuseumid, haiglad) ja
- avalik-õiguslike juriidiliste isikute hooneid (0,6 miljonit ruutmeetrit - ülikoolid, rahvusooper, rahvusraamatukogu, rahvusringhääling).
- kohalike omavalitsuste hooneid, mida on Riigikontrolli hinnangul 5,6 miljonit ruutmeetrit.
Riigi kinnisvararegister annab ülevaate riigi omandis ja kasutuses olevast kinnisvarast ja tehingutest. Register koondab andmed maakatastrist, kinnistusraamatust, ehitisregistrist ja teistest registritest. Registris toimub riigile kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamine enne riigi omandis oleva vara võõrandamist või kasutamiseks andmist. Riigi kinnisvararegistri baasil on loomisel ühtne riigi kinnisvara infosüsteem, mis annab ülevaate ka riigi kinnisvara kuludest ning kasutusest ja toetab kinnisvara juhtimise otsuseid.
Eve Murumaa - kinnisvara valdkonna juht
+372 5885 1339, [email protected]
Viimati uuendatud 04.03.2025
