Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat

Eelarve tulud on eelarveperioodi tekkepõhised tulud, mida on võimalik kasutada eelarveperioodi kulutuste katteks. Tekkepõhiseks loetakse tulu juhul, kui on tekkinud nõudeõigus ja tulude laekumine on väga tõenäoline, sõltumata raha laekumise hetkest. Tulu prognoosi vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate tasude summa võrra. Kui teenuse osutamise ja raha laekumise vahel ei ole olulist ajalist erinevust (nt riigilõivud), võib need planeerida kassapõhiselt.

Tulud planeeritakse tulemusvaldkondade ja programmide üleselt valitsemisala kohta kokku. Tulude korral, mis on aluseks konkreetsete kulutuste tegemisel (tuludega seotud kulutused), jälgitakse tulude ja kulude vastavuse printsiipi (nt saadud sihtfinantseerimine, kaupade ja teenuste müügist saadavad tulud ja nende müügiga seotud kulud).

Ebaregulaarselt laekuvate tulude puhul (nt kasum põhivara müügist) prognoositakse, millises summas eelarveaasta jooksul vastavaid tulusid võib tekkida. Tulude prognoosimisel lähtutakse teenuste osutamise või varade müügi hetkest, mitte nende eest tasumise hetkest. Ebaregulaarsete tulude prognoosimisel võib muuhulgas lähtuda eelmiste aastate kogemusest, võttes samas arvesse vahepeal toimunud arenguid.

Tulude eelarve ei sisalda ebatõenäoliselt laekuvaid summasid (st tulud planeeritakse netomeetodil).

• Ebatõenäoliselt laekuvaid makse ei planeerita, kuna maksude planeerimine toimub kassapõhiselt (raamatupidamise kontod 60120000–60126099).
• Ebatõenäoliselt laekuvate lõivude, trahvide ja muude tasude nõuete kulu (raamatupidamise kontod 60127000– 60129500) planeerimine toimub netosummas, st tulu planeeritakse vähendatuna ebatõenäoliseks hindamise võrra.
• Ebatõenäoliselt laekuvaid muid nõudeid (kontorühm 605) planeeritakse eelarves netosummas (koos tuludega või kuludega).

Tulud klassifitseeritakse vastavalt sisule kas liigile 10, liikidele 40 – 59 või liigile 60. Kõikide tululiikide eelarved on arvestuslikud ja mitte piiravad.