Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat

Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine.

7.5. Mitmeaastaste kohustuste võtmine

Käesolev juhis selgitab riigieelarve seaduse § 60 lõigete 4–6 rakendamist mitmeaastaste rahaliste kohustuste võtmisel. 

Riigieelarvesse planeeritakse vahendid, mida riik eelarveaastal plaanib vahendada ja kasutada (RES § 26 lg 1). See tähendab, et iga-aastasesse eelarvesse ei planeerita rohkem, kui sellel eelarveaastal plaanitakse tekkepõhiselt vahendada ja kasutada. Ka  kohustusi saaks sellisel juhul võtta ainult samaks eelarveaastaks ja ainult juhul, kui nende täitmiseks on vahendid riigieelarves ette nähtud (RES § 60 lõige 1). 

Riigiasutuse põhitegevuse mõistlikumaks ja säästlikumaks juhtimiseks on RES-is ette nähtud võimalus võtta kohustusi ka eelseisvateks aastateks, mille kohta riigieelarvet ei ole veel koostatud. RES § 60 lõiked 4–6 reguleerivad mitmeaastaste õiguslikult siduvate rahaliste kohustuste võtmist ja nende mahtu, et tulevaste aastate eelarved ei oleks ülemäära ette seotud.  

RES § 60 lõike 4 alusel võib minister lubada ministeeriumi valitsemisala riigiasutustel võtta rahalisi kohustusi ka tulevaste eelarveaastate jaoks, kui ühelgi eelseisval eelarveaastal ei ületa nende ministeeriumi valitsemisala täidetavate rahaliste kohustuste maht 50 protsenti ministeeriumi valitsemisala vastava eelseisva eelarveaasta rahastamiskava piirmääraga vahenditest. 

„Minister võib lubada võtta“ tähendab, et minister jaotab ja piirab riigieelarve seaduses sätestatud ulatuses valitsemisala asutuste õigusi võtta mitmeaastaseid rahalisi kohustusi. Näiteks, võib minister jaotada eelarve liigendamise käskkirjaga (või muul viisil) pikaajaliste kohustuste võtmise piirmäära oma valitsemisala sees vastavalt valitsemisala asutuste vajadustele. 

  • Rahaline kohustus 

Rahaline kohustus on ministri või riigiasutuse juhi poolt sõlmitud lepingust või muust õiguslikult siduvast haldus- või lepingulisest otsusest tulenev kohustus, mis seob järgmiste aastate eelarveid. Näiteks rendi- või teenuslepingud, IT- või hooldus- või litsentsilepingud, toetuste andmisega seotud lepingud ja muud toetuse kasutamise tingimustega siduvad otsused, põhivara ostuks/tellimiseks sõlmitud lepingud, hankelepingud (v.a raamlepingud), töövõtulepingud, liikmemaksud (kui liikmelisus tuleneb siduvast mitmeaastasest lepingulisest kohustusest, mis määrab maksete mahu ja kestuse).  

Rahalisteks kohustusteks ei loeta üldjuhul rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksusid (liikmelisus on Riigikogu otsustatud, puudub ette määratud maksete maht ja kestus), personali töö- või teenistussuhtest tulenevaid järgmiste aastate palgakulusid ja potentsiaalseid kohustusi (näiteks garantiid, käendused, tagatised).  

Kui mitmeaastases lepingus on ette nähtud selle katkestamine või lõpetamine rahaliste sanktsioonideta, siis neid lepinguid ei arvestata rahaliste kohustuste hulka, mis seovad tulevaste aastate eelarveid.  

Rahalisi kohustusi ei teki eelarvest, taotlusvooru avamisest, toetuse (tingimuse) määrusest, hanke väljakuulutamisest ja poliitilisest otsusest. Kuid need võivad olla eeltingimused või eelotsused rahaliste kohustuste hilisemaks võtmiseks.  

Dokument 

Kas tekib rahaline kohustus? 

Eelarve 

Ei 

Taotlusvooru avamine 

Ei 

Määrus toetuse tingimustega 

Ei 

Hanke väljakuulutamine 

Ei 

Poliitiline (valitsuse) otsus 

Ei 

Riigieelarve arvestuslike vahendite, välisvahendite kulude ja investeeringutega seotud rahalised kohustused ei kuulu arvestusse.  

Valitsemisala kohustuste mahtu hinnatakse tervikuna, silmas pidades kõiki varasemalt võetud rahalisi kohustusi, mille täitmine ulatub järgnevatesse aastatesse, ja arvestades kõiki teadaolevaid tuleviku kohustusi. 

  • Kohustuste võtmise piirmäära arvutamine 

Rahaliste kohustuste võtmise piirmääraks on 50% ministeeriumi valitsemisala vastava eelseisva eelarveaasta rahastamiskava piirmääraga vahenditest. 

Iga tuleva aasta eelarves ei tohi varem võetud kohustuste täitmine olla suurem kui 50% selle aasta rahastamiskava piirmääraga vahendite mahust. 

Näiteks. 2026. aastal kohustusi võttes tuleb arvutada kohustuse täitmise tuleviku eelarveaasta piirmääraga vahendite summast 50%, võttes aluseks kinnitatud eelarvestrateegia (2026-2029). 

  

2027 

2028 

2029 

2030 ja edasi =2029 

Valitsemisala piirmääraga vahendid (mln eurot) 

138 

128 

127,6 

127,6 

Valitsemisala piirmääraga vahenditest 50% (mln eurot) 

69 

64 

63,8 

63,8 

Riigiasutuste juba sõlmitud mitmeaastased lepingud (mln eurot) 

60 

45 

45 

45 

Riigiasutuste 2026.a uued võimalikud sõlmitavad lepingud, mis seovad järgmiste aastate eelarveid (mln eurot) 

19 

18,8 

18,8 

Kui kohustusi võetakse eelarvestrateegia perioodist (4 aastat) pikemaks ajaks, siis lähtutakse 50% piirmäära seadmisel eelarvestrateegia viimasest aastast.  

Kui kohustuste summa ületab seaduses ministrile lubatud kohustuse võtmise piirmäära, siis ei tohi minister või riigiasutuse juht lepingut tulevaseks kohustuseks sõlmida. 

RES § 60 lõike 6 järgi lähtuvad põhiseaduslikud institutsioonid eelseisvateks eelarveaastateks rahaliste kohustuste võtmisel § 60 lõikest 4 ja selle tõlgendusest.   

  • Tulevasteks aastateks kohustuste võtmine Vabariigi Valitsuse loal 

RES § 60 lõige 5 võimaldab küsida valitsuselt luba ning tõsta võetavate kohustuste maht 80%-ni. Kui kohustuse võtmine on vajalik, siis tuleb vastav taotlus esitada Rahandusministeeriumi kaudu Vabariigi Valitsusele. Rahandusminister koondab taotluse ja vajalikud materjalid ning esitab need Vabariigi Valitsusele otsustamiseks.  

Vabariigi Valitsuses otsustamiseks esitatakse korralduse eelnõu, kus on toodud kohustuse võtmise lühike sisukokkuvõte, summad aastate kohta. Korraldusele lisatakse juurde seletuskiri koos selgituste ja põhjendusega, miks kohustust on vaja võtta, kui pikaks ajaks ja miks just sellises määras. Vajadusel võib valitsemisala lisada materjalile muid dokumente või nende kavandeid (lepinguprojekt vm). 

  • Tulevasteks aastateks kohustuste võtmine Riigikogu loal 

Kui valitsemisala soovib võtta kohustusi, mis ületaks Vabariigi Valitsusele lubatud rahaliste kohustuste võtmise maksimaalset määra, tuleb selliste rahaliste kohustuste võtmine planeerida riigieelarves analoogselt RES § 60 lõikele 3.  

Selleks esitab valitsemisala Rahandusministeeriumile RES-RE protsessis või aastase RE muutmisel tekstiparagrahvi projekti koos selgitusega, milles on toodud: 

  1. kohustuse võtmise eesmärk ja sisu;  

  1. võetava kohustuse suurus, ühel eelarveaastal tasumisele kuuluvate maksete suuruse ja maksete suuruse muutmise tingimused; 

  1. võetava kohustuse tähtaeg; 

  1. muud olulised tehingu tingimused. 

 

Kontakt: Rahandusministeerium, eelarvearenduste osakond, [email protected]

Viimati uuendatud 13.08.2026