Logo

Maksud

Maksude kehtestamise peamine eesmärk on riigi, linna või valla ülesannete täitmiseks vajaliku raha saamine. Maksu näol on alati tegemist rahalise kohustusega ning sellel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks.

Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega kehtestatud riiklikest maksudest ning valla või linna volikogu määrusega kehtestatud kohalikest maksudest. Raamseaduseks maksude, aga ka mõningate riiklike tasude kehtestamisel ja kogumisel on maksukorralduse seadus. Järelevalve teostamisel maksuseadustest kinnipidamise üle arvestab maksuhaldur maksuseadustes sätestatud erinormidega.

Maksukorralduse seadus sätestab millised õigused ja kohustused on maksukohustuse suuruse kindlaksmääramisel ja maksude kokku kogumisel maksuhalduril ja maksukohustuslasel. Seadus annab maksuhaldurile ka üldise aluse koostööks teiste riikide maksuhalduritega.  Samuti on maksukorralduse seadusega reguleeritud vastutus maksuõigusrikkumiste eest.

Kohalikud maksud

Kohalikke makse eristab riiklikest see, et valla või linna volikogul on otsustusõigus nende kehtestamise üle oma territooriumil. Kohalikke makse kehtestatakse kohalike maksude seaduse alusel. 

Kohalikud maksud on: reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. Kogu maksutulu laekub kohalikule omavalitsusele, kuid nende osatähtsus eelarves on võrreldes riiklike maksudega vähene. Loomapidamise, lõbustusmaksu ja mootorsõidukimaksu ei ole hetkel kehtestatud üheski kohalikus omavalitsuses. Linnade ja valdade põhilised tuluallikad on laekumised riiklikest maksudest (tulumaks ja maamaks) ning tasandus- ja toetusfondist.

Kohaliku maksu kehtestamise eesmärgiks ei pruugi olla alati eelarvesse rahaliste vahendite kogumine. Näiteks on reklaamimaksu kehtestatud linnapildi korrastamiseks. Andmed kohalike omavalitsuste eelarve kohta on leitavad järgnevalt leheküljelt. Linnade ja valdade maksumäärused on avaldatud maksu- ja tolliameti koduleheküljel.

Riiklikud maksud

Residendist füüsilised isikud maksavad Eestis tulumaksu kogu oma tulult, olenemata selle teenimise riigist. Maksumäär on 20% ning maksustamisperiood on kalendriaasta. Tulu võetakse arvesse aastal, kui see saadi, arvestus on nn kassapõhine. 

2024. aastal arvatakse residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust maha maksuvaba tulu kuni 7848 eurot (654 eurot kuus). Kui isiku aastatulu on kuni 14 400 eurot, saab maksuvabastust kasutada täies ulatuses. Kui aastatulu jääb vahemikku 14 400 kuni 25 200 eurot, väheneb mahaarvatav maksuvaba tulu vastavalt järgmisele valemile: 7848 – 7848 ÷ 10 800 × (tulu summa – 14 400). Kui residendist füüsilise isiku aastatulu on üle 25 200 euro, on maksuvaba tulu 0 eurot. Selleks, et maksumaksja palgalt või muult tulult tulumaksu kinnipidamisel võetaks maksuvaba tulu kalendriaasta jooksul kohe arvesse, tuleb väljamakse tegijale esitada (vabas vormis) kirjalik avaldus. 

Vanaduspensionieas oleva inimese maksuvaba tulu suurus ei sõltu tema sissetuleku suurusest, vaid see on kindel summa, mis võrdub keskmise vanaduspensioniga. Alates 1. jaanuarist 2024 on see 776 eurot kuus ja 9312 eurot aastas.

Tulumaksuseaduse §-id 25–28 näevad lisaks maksuvabale tulule ette ka muid mahaarvamisi, millega on võimalik oma tulumaksukohustust vähendada. Tulumaksuseaduse §-des 25-27 nimetatud mahaarvamised kehtivad koolituskulude, heategevuslike kingituste ja annetuste suhtes. Neid kulusid võib maha arvata kuni 1200 eurot, kuid samas mitte rohkem kui 50% ulatuses sel maksustamisperioodil Eestis maksustatavast tulust. Lisaks võib 15% ulatuses, kuid mitte enam kui 6000 eurot maha arvata täiendava kogumispensioni süsteemi (nn III samba) sissemaksed. Kui III samba sissemakseid on inimese eest tasunud ka tema tööandja, võib maksumaksja sissemaksed tulust maha arvata eelnimetatud piirmäärade tööandja poolt kasutamata ulatuses.

Füüsiline isik esitab tuludeklaratsiooni maksustamisperioodile järgneva aasta 30. aprilliks. Tuludeklaratsiooni ei ole vaja esitada, kui maksumaksja tulult on aasta jooksul tulumaks korrektselt kinni peetud ja maksumaksja ei soovi teha tulust mahaarvamisi. Kui tuludeklaratsiooni alusel selgub tulumaksu juurdemaksmise vajadus, tuleb juurdemakse teha sama aasta 1. oktoobriks. Enammakstud tulumaksu tagastab Maksu- ja Tolliamet hiljemalt samaks kuupäevaks. 

Residendist äriühingud maksavad tulumaksu kasumilt mitte selle teenimisel (nagu enamikus teistes riikides), vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis. Kui dividendi saab teine Eesti äriühing, kellele kuulub vähemalt 10% dividendi maksva äriühingu aktsiatest või osadest, ei tule tal tütarettevõttelt saadud dividendi omakorda välja makstes enam tulumaksu tasuda.

Residendist äriühing maksab tulumaksu ka aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete (edaspidi osalus) tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksete ning makstud likvideerimisjaotiste summa osalt, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid.

Lisaks maksustatakse ka kaudne kasumi jaotamine kingituste ja annetuste ning ettevõtlusega mitteseotud kulude ja väljamaksete kujul. Maksustatava kasumi suurust võivad mõjutada ka omavahel seotud ettevõtjate vahelistes tehingutes kasutatavad siirdehinnad.

Mittetulundusühingud ja sihtasutused maksavad tulumaksu üldjuhul vaid siis, kui teevad oma põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulusid.

Töötajatele tehtud  erisoodustustelt maksab maksud tööandja, st  juriidiline isik või füüsilisest isikust tööandja, Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident või Eesti riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus. Erisoodustus on igasugune kaup, teenus või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse töötajale või teenistujale seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liikmeks olekuga või võlaõigusliku suhtega teenuse osutamiseks. Kuna sisuliselt on tegemist töötaja palgatuluga, tasutakse erisoodustustelt lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksu.

Maksustamisperiood on juriidilistel isikutel kalendrikuu. Tulumaks tuleb deklareerida ja tasuda järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

Juriidiliste isikute tulumaksu määr on 20%. Juriidiliste isikute väljamaksetelt (dividendid, kingitused ja annetused, ettevõtlusega või põhikirjalise tegevusega mitteseotud kulud) tasumisele kuuluva maksusumma arvutamisel jagatakse väljamakse summa enne maksumääraga korrutamist koefitsiendiga 0,8. Sellisel viisil netosummalt arvutatud tulumaksusumma võrdub 20%-ga brutotulust. Sama metoodikat kasutatakse erisoodustuste tulumaksu arvutamisel.

Alates 1. jaanuarist 2019 kohaldub regulaarselt makstavatele dividendidele ja muudele kasumieraldistele madalam maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide netosummast. Seega saab residendist äriühing dividendide tulumaksuga maksustamisel kohaldada madalamat maksumäära 14/86 ja tavamäära 20/80. Madalama 14% määraga maksustatakse kalendriaastas jaotatud kasum, mis on eelmise kolme kalendriaasta keskmisest jaotatud kasumist, millelt residendist äriühing on maksnud tulumaksu, väiksem või sellega võrdne. Füüsilisele isikule makstud dividendilt, mis on maksustatud 14% määraga, tuleb kinni pidada 7% tulumaksu.

Aastatel 2019 ja 2020 on üleminekuperiood ning 14% määra saab rakendada järgmiselt:

  1. 2019. aastal ühele kolmandikule 2018. aastal jaotatud kasumist, millelt residendist äriühing on maksnud tulumaksu;
  2. 2020. aastal ühele kolmandikule 2018. ja 2019. aastal jaotatud kasumist, millelt residendist äriühing on maksnud tulumaksu.

Mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuvat püsivat tegevuskohta maksustatakse samadel alustel nagu Eesti äriühingut, st alles püsivale tegevuskohale omistatud kasumi jaotamisel. Ülejäänud mitteresidentide Eestist saadud tulu maksustatakse tulumaksuseaduse §-de 29–31 kohaselt ja erinevalt Eesti residentidest on mitteresidentide maksustatava tulu liikide loetelu seaduses lõplik. Mitteresidendi Eestis saadud tulu, mida tulumaksuseadus ei nimeta, Eestis ei maksustata.

Lisaks tulumaksuseadusele reguleerivad mitteresidentide Eestist saadud tulu ja ka Eesti residentide välismaal saadud tulu maksustamist riikidevahelised maksulepingud. Alus tulu maksustamiseks peab olema tulumaksuseaduses, kuid maksuleping võib ette näha seaduses sätestatust maksumaksja jaoks soodsama olukorra kas madalama tulumaksumäära või maksuvabastuse näol.

Kasulikud viited

Sotsiaalmaksu makstakse töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavatelt tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Neil juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks tööandja, ja maksustamisperioodiks kalendrikuu.

Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised; maksustamisperioodiks on kalendriaasta, mille kestel tuleb sooritada kord kvartalis sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Sotsiaalmaksu makstakse ka töötuskindlustushüvitistelt. Teatud isikute (näiteks ajateenijad, töötutoetuse või lapsehooldustasu saajad) eest maksab sotsiaalmaksu riik.

Sotsiaalmaksu makstakse üldjuhul määraga 33% reaalselt makstud tasult, ent iga töötaja/teenistuja puhul vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, milleks 2023. aastal on 654 eurot ehk 215,82 eurot kuus. Kui inimene töötab mitme tööandja juures, on sotsiaalmaksu miinimumkohustus tööandjal, kelle juures toimub maksuvaba tulu arvestamine töötasult tulumaksu kinnipidamisel.

Valitsuse määrused

Kasulikud viited 

Rahandusministri määrused

Maamaks on riiklik maks, mis laekub täielikult kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksu määr on üldjuhul 0,1-2,5 protsenti maa maksustamishinnast. Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. Selle võib kehtestada diferentseeritult maa hinnatsoonide lõikes ja katastriüksuse sihtotstarvete liikide lõikes.

Maa maksustamishind määratakse maa korralise hindamise teel, kasutades masshindamist ning võttes aluseks turuinformatsiooni. Maa hindamise objektiks on maatükk ilma sellel asuvate ehitiste, kasvava metsa, muude taimede ja päraldisteta.

Maamaksuga maksustatakse kogu maa. Maksu maksab maa omanik, teatud juhtudel ka maa kasutaja.

Maamaksu arvutab ja maksuteate saadab maksu- ja tolliamet. Arvutamiseks vajalikud andmed annab kohalik omavalitsus.

Maamaksu tasumise tähtpäevad on 31. märts ja 1. oktoober. Kuni 64 eurone maamaks tuleb tasuda 31. märtsiks tervenisti. Üle 64 eurosest maamaksust tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa tasutakse teiseks tähtpäevaks.

Maamaksu soodustusi on kaks:

  • maksumaksja isikust tulenev soodustus (näiteks pensionärid);

  • maa sihtotstarbest või maa kasutamisele seatud piirangutest tulenev soodustus (näiteks maksumaksja elukohana kasutatav elamumaa; haritav maa ja looduslik rohumaa; samuti kitsendatud majandustegevusega maa. Alates 2013. aastast on maamaksu tasumisest vabastatud maa omanik või teatud juhtudel maa kasutaja ühelt hoonestatud elamumaa või maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuselt. Maksuvabastus kehtib linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning tiheasustusega alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui maaüksusel asuvas hoones on inimese rahvastikuregistri järgne püsiv elukoht.

Kasulikud viited

 

 

Hasartmängumaksuga maksustatakse:

  • õnnemängu korraldamiseks kasutatavat mängulauda ja mänguautomaati ning osavusmängu korraldamiseks kasutatavat mänguautomaati;

  • loterii korraldamisel loteriipiletite müügist saadud summa;

  • kaubandusliku loterii korraldamisel võidufondi, kui võidufondi väärtus ületab 10 000 eurot;

  • toto (totalisaator ja kihlvedu) korraldamisel tehtud panustest laekunud summa, millest on maha arvatud võidud;

  • õnnemängu ja osavusmängu kaughasartmänguna korraldamisel tehtud panustest laekunud summa, millest on maha arvatud võidud;

  • turniirina korraldatud õnnemänguturniiri puhul osalustasude summa, millest on maha arvatud võidufondi laekuv summa;

  • ringmänguna korraldatud õnnemänguturniiri puhul osalustasude summa.

Hasartmängumaksu maksab hasartmängukorraldaja. Hasartmängumaksuga maksustamise periood on kalendrikuu.

Kaubandusliku loterii korraldamisel on maksustamisperiood kaubandusliku loterii korraldamise periood, mis algab mängureeglites märgitud panuste tegemise esimesel päeval ja lõpeb mängureeglites märgitud võitude väljaandmise viimasel päeval.

Õnnemänguturniiri korraldamisel on maksustamisperiood ühe õnnemänguturniiri korraldamise periood, mis algab õnnemänguturniiri reeglites märgitud osavõtutasude vastuvõtmise esimesel päeval ja lõpeb õnnemänguturniiri reeglites märgitud osavõtutasude vastuvõtmise lõpetamise päeval.

Hasartmängumaks ühe mängulaua kohta on 1278,23 eurot ning mänguautomaadi kohta, mida kasutatakse osavusmängu mängimiseks 31,95 eurot. Õnnemängu korraldamisel makstakse mänguautomaadi kohta maksu 300 eurot ning 10% mänguautomaatidel tehtud panustest laekunud summast, millest on maha arvatud võidud. Loterii ja kaubandusliku loterii maksumäär on 18%. Toto, kaughasartmängu ja õnnemänguturniiri korraldamisel on maksumäär 5%.

Hasartmängumaks laekub riigieelarvesse, millest 47,8% kantakse Eesti Kultuurkapitalile, millest omakorda 60,6% eraldatakse kultuuriehitistele ja 3,8% kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamiseks.

Kasulikud viited

Käibemaksu standardmääraks on Eestis 22% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9%, 5% ja 0% määra.

Käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreeritud käibemaksukohustuslasena (edaspidi: maksukohustuslane). Maksukohustuslane võib olla füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, riigi-, valla- või linnaasutus. 

Kaup on asi, loom, gaas ja elektri-, soojus- ja jahutusenergia. Teenus on ettevõtluse korras osutatav hüve või võõrandatav õigus, mis ei ole kaup. Ka väärtpaberi võõrandamist käsitatakse teenusena. Samuti teenus on tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Eestis maksustatakse kaupu ja teenuseid, mille käibe tekkimise koht on Eesti.

Käibeks loetakse kauba võõrandamist ja teenuse osutamist ettevõtluse käigus ning omatarvet.

Käibemaksuseaduses tähendab kauba eksport kauba väljavedu EList ning kauba import kauba sissevedu ELi. Maksustatakse kauba importi. Kauba eksporti maksustatakse 0% määraga.

Liikmesriikidevahelise kaubanduse puhul on tegemist kauba ühendusesisese käibe ja kauba ühendusesisese soetamisega. Kauba ühendusesisest käivet, mis on kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele koos selle toimetamisega teise liikmesriiki, maksustatakse 0% määraga. Sellise tehingu puhul on oluline, et kaup toimetataks füüsiliselt teise liikmesriiki ning kauba ostja peab olema teise liikmesriigi maksukohustuslane. Kauba ühendusesisene soetamine on kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega kauba ostja liikmesriiki. Kuigi käive toimub liikmesriigis, kust kaup lähetati, tekib maksukohustus kauba soetajal selles liikmesriigis kuhu kaup toimetatakse (pöördmaksustamine).

Arvetele esitatavad nõuded on ühtlustatud kogu ELi ulatuses. Maksukohustuslase asemel võib arve väljastada ka kauba soetaja või teenuse saaja (self-billing) või teine isik, kes tegutseb maksukohustuslase nimel. Füüsilistele isikutele tuleb arved väljastada üksnes siis, kui tegemist on kaugmüügiga, uue transpordivahendi müügiga või kauba müügiga ühendusevälise riigi füüsilisele isikule oma pagasis väljaviimiseks ühendusevälisesse riiki.

Maksukohustuslane peab lisama kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma, tasuma käibemaksu, säilitama tehingutega seotud dokumente ja pidama arvestust ning peab esitama nõutele vastavaid arveid. Maksukohustuslasel on õigus maha arvata sisendkäibemaksu. See tähendab, et maksukohustuslane arvestab maha kauba soetamisel või teenuse saamisel tasutud käibemaksu ning tegelik käibemaksu maksmise kohustus tekib ainult maksukohustuslase poolt lisatud väärtuse ulatuses.

Piiratud maksukohustuslane võib olla isik, kes ei ole registreeritud maksukohustuslane ega füüsiline isik, näiteks riigiasutused ja mittetulundusühingud.

Piiratud maksukohustuslane maksab reeglina käibemaksu üksnes ühendusesiseselt kauba soetamiselt ning teatud teenuste saamiselt, kuid ta ei lisa enda poolt võõrandatavatele kaupadele või osutatavatele teenustele käibemaksu ega oma õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Peale piiratud maksukohustuslasena registreerimist saab isik soetada kaupu teisest liikmesriigist ilma käibemaksuta ning maksab käibemaksu vastavalt Eestis kehtivale käibemaksumäärale. Kohustus registreerida maksukohustuslasena on, kui maksustatav käive ületab piirmäära 40 000 €. Piiratud maksukohustuslase puhul on piirmääraks 10 000 € kaupade soetamisel, teenuste saamisel piirmäär puudub.

Ettevõtlusega tegeleval välisriigi isikul, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, piirmäär puudub. Välisriigi isikul on võimalus vabaneda enda registreerimisest Eestis maksukohustuslaseks, kui ta võõrandab kauba või osutab teenuse Eesti maksukohustuslasele ning Eesti maksukohustuslane tasub käibemaksu – pöördmaksustamine.

Maksustamisperiood on kalendrikuu ning käibedeklaratsioon esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

Kasulikud viited

Raskeveokimaksuga maksustatakse 12-tonnised või suurema massiga raskeveokid ja autorongid. Maksust on vabastatud kaitseväe, kaitseliidu, piirivalve, politseiasutuste, riigi ja kohaliku omavalitsuse, tuletõrje ja päästeasutuste raskeveokid. Raskeveokimaksu aluseks on EL direktiiv 1999/62/EC. Selle direktiivi nõuded on Eesti õigusesse sisse toodud raskeveokimaksu seadusega. Eesti on rakendanud selles direktiivis ettenähtud minimaalselt kohustuslikke maksumäärasid, mis on toodud raskeveokimaksu seaduse lisas. Maksumäär sõltub sellest, kui suurt mõju avaldab veok teedele ja maksu suurust mõjutavad seetõttu raskeveoki registrimass, telgede arv veokil või autorongil ja veoki vedrustuse tüüp.

Raskeveokimaksu puhul on oluline eristada täismassi ja registrimassi mõistet. Täismass väljendab seda, kui suur on raskeveoki või autorongi maksimaalne valmistaja poolt lubatud mass, registrimass näitab raskeveoki või autorongi tegeliku kasutamise alusel registreeritud maksimaalset massi koos sõitjate ja veosega ja see võib olla täismassist väiksem, kui veetakse ainult kergemat kaupa. Selline täpsustus tehakse registris maksumaksja taotluse alusel. Liiklusregistris võetakse maksustamise aluseks registrimass, selle kande puudumisel lähtutakse täismassist. Kohustuslikeks andmeteks, mis iga veoki kohta Liiklusregistris peavad olema, on täismass, telgede arv, vedrustuse tüüp, märge veoki kasutuse kohta (kas on ette nähtud veoste veoks) ja autorongi koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste telgede arv.

Maksu maksavad raskeveokit omavad Eestis ajutiselt või alaliselt elavad füüsilised isikud, siin registreeritud juriidilised isikud ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused. Raskeveokimaksu tasumise eest vastutab üldjuhul omanik. Kui raskeveokit kasutatakse kasutuslepingu või omandireservatsiooniga lepingu alusel ja kasutaja on kantud Liiklusregistrisse, maksab maksu raskeveoki kasutaja.

Maksustamisperiood on kvartal ning maks tasutakse hiljemalt maksustamisperioodi esimese kuu 15. kuupäevaks Maksu- ja tolliameti pangakontole. Kui raskeveok ei ole olnud kasutuses terve maksustamisperioodi jooksul, tasutakse raskeveokimaksu proportsionaalselt registris aktiivsena arvel oleku ajaga.

Kasulikud viited

Ettevõtluskonto kaudu teenitud ettevõtlustulu maksustatakse madalama maksumääraga (20%), millest kaetakse tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse kohustus. Maks arvutatakse käibelt. Kulusid maha ei arvata. Maksukohustuse täitmine toimub spetsiaalsele pangakontole (ettevõtluskontole) tulu laekumisel maksu osa automaatse broneerimise ja maksuhaldurile ülekandmise teel. 

Alates jaanuarist 2019 on eraisikul võimalus avada LHV Pangas ettevõtluskonto ning täita oma maksukohustus ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel. Ettevõtluskonto on mõeldud ühe eraisiku poolt teisele eraisikule osutatud teenuse või kauba müügist saadud tasult maksukohustuse lihtsustatud täitmiseks. Ettevõtluskonto on kasulik inimesele, kes osutab teistele eraisikutele teenuseid tegevusaladel, millega ei kaasne otseselt kulusid, või kes müüb eraisikutele ja juriidilistele isikutele kaupu, mis on omavalmistatud või väikese materjali- või soetuskuluga. Kuna ettevõtlustulu maksustatakse kogu ettevõtluskontole laekunud summa ulatuses, mitte teenuse osutamisest või kaupade müügist saadud kasu, siis ei ole võimalik kulusid maha arvata. Seetõttu on tegevusaladel, millega kaasnevad otsesed või suured kulud, kasulikum tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühingu kaudu. Näiteks kauba müügil või vahendamisel on oluline kauba soetuskulud tulust maha arvata.

Ettevõtluskonto avanud inimesel ei ole kohustust end ettevõtjana registreerida ega tulude ja kulude arvestust pidada. Ettevõtluskonto omanik ei või olla käibemaksukohustuslane ega tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) samal või sarnasel tegevusalal. Ettevõtlustulu maksumäär on 20% ettevõtluskontole laekunud summast, kui summa ei ületa 25 000 eurot kalendriaastas ning 40% ettevõtluskontole laekunud 25 000 eurot ületavast summast kalendriaastas. Kui ettevõtluskontole laekunud tasu ületab 40 000 eurot kalendriaastas, siis on füüsilisel isikul kohustus end äriregistris ettevõtjana (FIE, OÜ) ning Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslasena registreerida, st valida tegutsemiseks muu ettevõtlusvorm.

Kasulikud viited

Euroopa Liidu liikmesriikidele kohustuslikud aktsiisid

EL liikmesriigid peavad maksustama aktsiisiga:

1) alkoholi;

2) tubakatooteid;

3) kütust;

4) elektrienergiat.

Nimetatud tooteid maksustatakse Eestis aktsiisiga alkoholi-, tubaka, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse alusel. Aktsiisikaupade maksustamisel aktsiisiga on lähtutud Euroopa Liidu õigusaktidest. Aktsiisimäärad on kooskõlas liikmesriikidele sätestatud alammääradega. Eestis toodetud ja tarbimisse lubatud aktsiisikaubalt maksab aktsiisi aktsiisilaopidaja, Eestisse teisest liikmesriigist toimetatud aktsiisikaubalt registreeritud kaupleja või muu aktsiisikaupa vastu võttev isik ning Eestisse imporditud aktsiisikaubalt importija. Maagaasi ja elektrienergia puhul maksab aktsiisi peamiselt võrguettevõtja. Viimasel tekib maksukohustus maagaasi või elektrienergia kasutusele võtmisel ning edastamisel tarbijale. Aktsiisiga maksustamata tahkekütusest soojuse tootjal tekib maksukohustus tahkekütuse (põlevkivi, kivisüsi, pruunsüsi ja koks) kasutusele võtmisel soojuse tootmiseks.

Aktsiisiga seotud küsimustes nõustab ja annab teavet Maksu- ja Tolliamet. Ameti kodulehel on leitav oluline aktsiisiga seotud teave, sh aktsiisimäärad (link).

Riigisisesed aktsiisid

Pakendiaktsiis on Eestis kehtestatud peamiselt keskkonnakaitse eesmärgil ja selle peamine ülesanne on soodustada pakendi taaskasutust, ringlussevõttu ja korduvkasutamist. Pakendiaktsiisi maksavad vaid ettevõtted, kes ei ole taaskasutusorganisatsioonidega ühinenud. Osa joogipakendist on hõlmatud tagatisraha süsteemiga, milles kehtib joogipakendile aktsiisivabastus, kui igast pakendimaterjali liigist taaskasutatakse vähemalt 85 protsenti.

Kasulikud viited

Viimati uuendatud 03.04.2024