Uuringud
Kirjeldus
Finantskirjaoskuse arendamise sihttoetuse eesmärk on kasvatada valdkondlikku võimekust ja teadmust finantskirjaoskuse ja selle edendamise alal, luues paremad alusteadmised finantskirjaoskusest ning luues majandus-, sotsiaal- ja kasvatusteadlaste abil uudsed lahendused rahatarkuse õpetamiseks ning paremad instrumendid Rahandusministeeriumi finantsteenuse poliitika osakonnale rahatarkuse edendamiseks ja mõõtmiseks.
2024. aasta sügisest alustas Rahandusministeerium teaduskoostööd TalTechi teadlastega, et leida teaduspõhiseid vastuseid ja selgitusi järgnevatele probleemidele:
- Kuidas mõõta täpsemalt eestlaste finantskirjaoskuse taset ning seda seeläbi paremini juhtida?
- Kuidas ja milliste meetoditega rahatarkust edasi anda erineva tasemega õppeasutustes, et teadmised jõuaksid läbi hoiakute käitumisse?
- Kuidas ja milliste meetoditega viia rahatarkust täiskasvanuteni, et suurendada teadlikkust ja mõjutada kinnistunud rahakäitumist?
Projekti detailid
Ülevaade finantskirjaoskuse arendamise projektist: Ülevaade | Rahatarkus | Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut | TalTech
Projekti meeskond: Meeskond | Rahatarkus | Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut | TalTech
Ülevaade projekti tulemustest: Projekti tulemused | Rahatarkus | Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut | TalTech
Säästude, investeeringute ja pensioni kalkulaatorid: Rahatarkuse tööriistad | Rahatarkus | Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut | TalTech
Taotlusvooru viis läbi Eesti Teadusagentuur: Avanes Rahandusministeeriumi makromudeli arendamise sihttoetuse ja finantskirjaoskuse arendamise sihttoetuse taotlusvoor - Eesti Teadusagentuur
Dokumendid
Rahandusministeeriumi tellimusel on Eestis läbi viidud OECD metoodikal põhinevat täiskasvanute rahatarkuse uuringut alates 2010. aastast alates.
2026. aasta uuringus osales kokku 1004 vastajat vanuses 18-79. Tööriista metoodika uuenemise tõttu tuleb eelneva perioodiga võrdlemiseks vaadelda slaide, milles on võrdlused välja toodud. Läbiviija: Emor.
Täpsemad OECD-INFE küsitluse ja TalTechi teadlaste poolt koostatud küsimuste uuringutulemuste ülevaade:
2023. aastal osales OECD riikidevahelises finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse võrdlusuuringus 38 riiki, sh Eesti.
Rahandusministeeriumi tellimusel on Eestis viidud mitmetel aastatel läbi OECD metoodikal põhinevat täiskasvanute rahatarkuse uuringut.
2023. aasta uuringus osales kokku 1119 vastajat vanuses 18-79, eritähelepanu pöörati vanusegruppidele 18-19 ja 20-29. Läbiviija: Kantar Emor.
2019 küsitles Turu-uuringute AS Rahandusministeeriumi tellimusel 1005 inimest vanuses 18-80 ning täiendas OECD poolt ette antud metoodikat hindamaks esimese rahatarkuse strateegiaprogrammi tulemuslikkust. Selleks analüüsiti süvitsi viit teemat: inimeste majanduslik heaolu, pensioni II samba muudatused, finantskeskkonna usaldusväärsus, krüptovaluutad ja interneti kasutamine finantsotsuste tegemiseks.
2015 viis sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll juunis läbi avaliku arvamuse uuringu, mis käsitles Eesti elanike finantskirjaoskust ja -teenustealast teadlikkust. Uuringu käigus küsitleti 1137 Eesti elanikku vanuses 18–80 eluaastat. Uuringu tulemusi võrreldi 2010. ja 2012. aastal läbi viidud sarnaste uuringutega ning aruandes kajastatakse võrdlust vanuserühmas 18–74 ainult võrreldavate küsimuste lõikes. Tellija: Rahandusministeerium
2012 uuris Saar Poll Riigikantselei, Rahandusministeeriumi, Finantsinspektsiooni ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel finantskirjaoskuse ja -teenuste alast teadlikkust Eesti elanike hulgas, st, teadmisi, oskusi, käitumist ja hoiakud isiklike rahaasjade korraldamisel. Uuringu käigus küsitleti 1513 Eesti elaikku vanuses 18-80 eluaastat.
2010 viis uuringufirma Faktum & Ariko oktoobris läbi esimese finantskirjaoskuse teemalise uuringu Eestis, mis tugines peamiselt OECD loodud küsimustikule, kuhu oli juurde lisatud mõned Eestile spetsiifilised küsimused. Küsitluses osales 1000 vastajat vanuses 18-74. Tellija: Rahandusministeerium
Rahatarkuse õpiväljundid vanuseastmete kaupa
Aastatel 2022-2023 töötasid Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) teadlased koostöös välja rahatarkuse õpiväljundid vanuseastmete kaupa. Väljatöötatud mudel võtab arvesse lapse ealist arengut ja võimekust ning sätestab vajalikud teadmised ja oskused just rahatarkuse valdkonnas. Mudeliga koos töötasid tegevõpetajad välja ka rahatarkuse teema käsitlemise juhendmaterjali koos näidetega nii lasteaia-, põhikooli- ja gümnaasiumi ning kutseõpetajatele.
Rahatarkuse õpiväljundid sätestavad, mida peab teadma laps või nooruk lasteaia lõppedes, ja sealt edasi iga kooliastme lõpuks (I, II, III ja IV kooliaste).
Teemad jagunevad:
- Raha, maksevahendid ja finantsteenused
- Tulud
- Kulud
- Eelarve, finantsplaneerimine ja investeerimine
- Laenud ja krediidi kasutamine
- Jätkusuutlik majandamine
Rahatarkuse õpitulemuste uuringud
Eesti kooliõpilaste rahatarkuse taset on mõõdetud rahvusvahelise PISA finantskirjaoskuse testiga, mille viimaste tulemuste kohaselt on Eesti 15-aastased õpilased maailmas esikohal. Vastavat testi on Eesti õpilased teinud 2012. ja 2018. aastal. Üksikasjaliku info leiad PISA raportitest!
Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga uuriti 2020. aasta sügisel esmakordselt rahatarkuse õpetamist üldharidus- ja kutsekoolides. Uuringuga sooviti teada, millised on koolides enim kasutatavad rahatarkuse (õppe)materjalid ning kuidas ja kui palju neid õpetamisel kasutatakse. Uuringu ühe osana selgus, kui palju õpetajad erinevates ainetundides rahatarkusest üldse räägivad ning kuidas saaks neid teema lõimimisel ja käsitlemisel paremini toetada. Infot koguti õpetajate, õpilaste, lapsevanemate, huvi- ja koolijuhtide vaatest. Uuringutulemusi kasutati 2021. aasta kevadel avalikustatud elanike finantskirjaoskuse edendamise strateegiaprogrammi "Rahatark Eesti" koostamisel.
Euroopa Keskpanga eestvedamisel korraldatakse alates 2006. aastast leibkondade varade ja kohustuste uuringut (Household Finance and Consumption Survey, HFCS). Eesti, kes on euroala liige alates 2011, on selles uuringus osalenud aastatel 2013, 2017 ja 2021. Eestis korraldab uuringu andmete kogumist ning analüüsimist Eesti Pank.
2021. aastal tellis Rahandusministeerium uuringu eesmärgiga selgitada välja, milline on Eesti krediidituru hetkeolukord, analüüsida, kuidas on 2015. a vastu võetud krediidiandjate ja -vahendajate seadus turgu mõjutanud ning töötada välja ettepanekud vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise parendamiseks ja muude probleemkohtade lahendamiseks. Uuring sisaldab ka krediidituru võimalikke tulevikustsenaariume.
Uuring on koostatud eelkõige tarbija vaatest lähtuvalt ning turuosaliste huvide tasakaalustamiseks tuleb enne uuringus tehtud ettepanekute rakendamist nende mõju krediidituru osalistele täiendavalt hinnata.
Tutvu uuringuga:
Viimati uuendatud 12.05.2026
