Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat

Finantstulude hulka loetakse finantsinvesteeringutelt teenitud intresse, omanikutulu (dividend, kasumieraldis) ja muid finantsinvesteeringutega otseselt seotud tulusid.

Finantstulud planeeritakse tekkepõhiselt (st perioodis, milles eest nad on arvestatud) sõltumata nende tasumise hetkest. Intresside ja dividendide nõude tekkimise hetk on enamasti samas eelarve perioodis, mil need välja makstakse, mistõttu kassa- ja tekkepõhise eelarve planeerimisel olulisi erinevusi ei ole.

Näide: intressitulud - Asutus on väljastanud laenu summas 1 miljon eurot intressimääraga 5% aastas. eelarves planeeritakse intressitulu summas 50 000 eurot, sõltumata sellest, millal intresse tasutakse. Juhul, kui intresside laekumine on ebatõenäoline, korrigeeritakse tulu prognoosi tõenäoliselt laekumata jääva summa võrra.

Näide: dividenditulud - Dividenditulusid (ka superdividendid) planeeritakse tekkepõhises eelarves lähtudes dividendide väljakuulutamise hetkest (mitte nende laekumise hetkest). Üldjuhul langeb dividendide väljakuulutamine ja nende maksmine samasse eelarveaastasse, mistõttu erinevusi võrreldes dividenditulu laekumisega ei teki.

Finantstulud planeeritakse liigiga 10 eelarve kontodel 652 "Tulem osalustelt", 655 "Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt" ja 658 "Muud finantstulud".

• Eelarve kontol 652 planeeritakse dividenditulu osalustelt. Muud tulud seoses osalustega planeeritakse finantseerimistehinguna eelarve kontol 150. 
• Eelarve kontol 655 planeeritakse hoiuste ja väärtpaberitega seotud tulud (nt dividendid NIBilt, milles riigi osalus on alla 20%).
• Eelarve kontol 658 planeeritakse antud laenude intressitulu. Samuti planeeritakse kontol 658 muud finantstulud (nt kasumieraldis Eesti Pangalt, kes on iseseisev avalik-õiguslik organisatsioon, riik ei ole Eesti Panga osanik).