Täna kasutatavate välistoetuste sisustamise aluseks on 2021.a. kevadel kinnitatud riigi pikaajaline arengustrateegia "Eesti 2035"
"Eesti 2035" kaardistab ära Eesti ees seisvad arenguvajadused, annab Eestile pikaajalised arengusuunad ja sihid ning defineerib nendeni jõudmiseks vajalikud muudatused. Ühtne katusstrateegia annab aluse planeerimisega ja eelarvestamisega seotud erinevate riiklike protsesside ühildamiseks ning selle kaudu tekib sidusus erinevate rahastamisallikate vahel, mida strateegias kokku lepitud reformide rahastamiseks kasutatakse. Ühel läbival strateegilisel vundamendil põhinevad rakendusstrateegiad välistoetuste kasutamiseks tekitavad kooskõla ja sünergia nii erinevate rahastamisallikate ja nende kasutust reguleerivate strateegiadokumentide vahel kui meetmete ja investeeringute vahel, mida neist rahastatakse.
Pärast Euroopa Liiduga liitumist ja 2007-2013 rahastusperioodil läks lõviosa rahast betooni, kriitilisse taristusse, suurtesse infrastruktuuri investeeringutesse. Järgnevatel perioodidel on rõhuasetus muutunud- taristuprojektide kõrval keskendume järjest enam inimesele ja tema vajadustele (kvaliteetne haridus, tööhõive, tervishoid, sotsiaalne turvavõrk jne) ning teenuste kvaliteedile ja integreerimisele, kättesaadavusele ja mugavusele. Samuti innovatsioonile ning teaduse ja ettevõtluse sillaotste ühendamisele, et sellest sünniks uuenduslikke ideid, tehnoloogiaid ja algatusi, mis Eesti arengut ja konkurentsivõimet ergutaks. Ehk järjest enam on liikumas teravik nutikatele, tulevikukindlatele investeeringutele, seda eriti digi- ja rohevaldkonnas, mis on erinevate fondide lõikes tugevalt esiplaanil ja panustavad Eesti konkurentsivõimesse. Lisaks saab Eesti Euroopa Liidu eelarvest perioodil 2021-2027 toetada oma põllumajandust, kalandust ja maaelu. Pärast koroonakriisi loodud taasterahastust saab Eesti veel täiendavaid toetusi majanduse elavdamiseks. Märkimisväärseid toetusi tuleb Eestile ka Euroopa Ühendamise Rahastust, mis toetab piiriüleseid transpordi- ja energiaühendusi, nagu Rail Baltic või Sõjalise Mobiilsuse fondist, et ka meie sõjalist valmisolekut suurendada.
Struktuurifondid perioodil 2021-2027
Käimasolevaks perioodiks (2021-2027) eraldatakse Eestile Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika toetusi 3,37 miljardit eurot.
Struktuurivahendid jagunevad Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi+ ja Õiglase Ülemineku Fondi vahel. 2021-2027 perioodil kesksed eesmärgid on Nutikam, Rohelisem, Ühendatum, Sotsiaalsem, Inimestele lähedam Eesti ja õiglane üleminek.
Rakendamise senise edenemise, tänaste väljakutsete ja rakenduskava jätkuva asjakohasuse analüüsimiseks viidi 2024-2025 aastal läbi "Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027" vaheülevaatus. Protsessi tulemusena valmis dokument, mis analüüsib senist toetuste kasutamist, rakenduskava asjakohastust ning samuti on välja toodud ettepanekud rakenduskava muutmiseks. 18. septembril 2025. a võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/1914, mis lisas ühtekuuluvuspoliitika fondidele uued erieesmärgid kaitsevõime ja tsiviiljulgeoleku tugevdamiseks. Muudatustega loodi võimalused toetada kaitsetööstuse arendamist, kahesuguse kasutusega taristut ning sõjaväelist liikuvust. Arvestades uusi paindlikkusi ja Eesti julgeolekuvajadusi, esitas eesti 2025 a. lõpus vaheülevaate täienduse. Vaheülevaate dokumendi ja selle täiendusega saab tutvuda:
Ida-Virumaale suunatud toetusfond
Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide koosseisu kuuluva Õiglase Ülemineku Fondi maht on 340 mln eurot, mis on suunatud Ida-Virumaale. 80% Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest on suunatud Ida-Virumaa majanduse ja tööjõu mitmekesistamisele ning ümberkorraldamisele, 20% fondi mahust aga ülemineku sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja kogukondlike aspektidega tegelemiseks.
Taaste- ja vastupidavusrahastu (Recovery and Resilience Facility/RRF) loodi 2020.a. koroonakriisist räsitud EL majanduse elavdamiseks. Rahastu eesmärk on toetada liikmesriikide investeeringuid ja reforme, mis on hädavajalikud majanduse pikaajaliseks taastumiseks, liikmesriikide majanduse ja sotsiaalse vastupidavuse suurendamiseks ning rohelise ja digiülemineku toetamiseks. Rahastu kasutamise aluseks on Taastekava, mis kinnitati 2021.a. sügisel ning viiakse ellu 2026.a. kevadeks. Taaste- ja vastupidavusrahastu on tulemuspõhine- Euroopa Komisjon teeb väljamakseid ainult juhul, kui on saavutatud Taastekavas sisalduvate reformide ja investeeringute vahe- ja lõppeesmärgid. Eesti Taastekavas sisalduvaid reforme ja investeeringuid rahastatakse kokku 953 miljoni euro suuruse toetusena.
Uue fondina on perioodil 2026-2032 kasutamiseks sotsiaalne kliimafond (SKF). SKF on üks Euroopa Komisjoni 14.07.2021 esitatud kliimapaketi (Fit For 55) algatusest, mille eesmärk on kasvuhoonegaaside heite vähendamist kiirendada, toetades selles protsessis vähekaitstud leibkondi ja mikroettevõtteid energiaostuvõimetuse ja transpordivaesuse vähendamisel. Fondi sihtrühmad on vähekaitstud leibkonnad, mikroettevõtjad ja transpordikasutajad. Eesti maksimaalne toetusmaht on 186 mln eurot, millele on kohustus lisada vähemalt 25% riiklikku kaasfinantseeringut. SKF tegevuste kava on välja töötamisel, valitsuselt saime selleks mandaadi septembris 2024. Lõplik kava peaks valmima eeldatavasti 2025.a. keskpaigas ning selle elluviimine jääb perioodi 2026-2032.a.
Mis on Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused?
Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra toetused on Norra, Islandi ja Liechtensteini panus Euroopa Liidu ühisturul osalemiseks. Toetatakse sotsiaalselt ja majanduslikult võrdsema Euroopa saavutamist ning suhete tugevdamist kasusaajariikide ja doonorriikide vahel. Toetusprogrammid on osa Euroopa Majanduspiirkonna lepingutest.
Algaval rahastusperioodil 2021-2028 on toetuste kogumaht 3,3 miljardit eurot. Prioriteetideks on rohepööre, demokraatia, õigusriik ja inimõigused ning sotsiaalne kaasatus ja vastupidavus. Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused rahastavad programme 15 kasusaajariigis – Bulgaarias, Horvaatias, Tsehhis, Küprosel, Eestis, Kreekas, Ungaris, Lätis, Leedus, Maltal, Poolas, Portugalis, Rumeenias, Slovakkias ja Sloveenias.
Toetused Eestis
Eesti, Norra, Island ja Liechtenstein allkirjastasid 27.05.2025 vastastikuse mõistmise memorandumid, millega sõlmiti kokkulepe EMP ja Norra toetuste uueks rahastusperioodiks Eestis. EMP ja Norra toetustega eraldatakse Eestile 71,8 miljonit eurot järgmiseks 7 aastaks. Memorandumid sätestavad programmide valdkonnad, mille raames rahastatakse projekte Eestis ning koostööd doonorriikide Norra, Islandi ja Liechtensteiniga.
Järgmised sammud?
Pärast vastastikuse mõistmise memorandumite allkirjastamist alustavad programmioperaatorid (vastutavad ministeeriumid) programmide üksikasjade väljatöötamist koostöös doonorriikide programmipartnerite ja finantsmehhanismide kantseleiga (FMO), mis on EMP ja Norra toetuste halduskeskus Brüsselis. Esimeste taotlusvoorude avanemist on oodata 2026. aastal. Projektide abikõlblikkuse periood kestab kuni 30.04.2031.
Eelmised EMP ja Norra toetuste perioodid Eestis
EMP ja Norra toetusprogrammid avanesid Eestis 2004. aastal, mil Eesti ühines Euroopa Liiduga ning seeläbi ka Euroopa Majanduspiirkonnaga. Alates 2004. aastast on Norra, Island ja Liechtenstein panustanud ligi 150 miljonit eurot Eesti sotsiaalsesse ja majanduslikku arengusse ning koostöösse erinevates valdkondades – tervishoius, keskkonnakaitses, innovatsioonis, konkurentsivõime arendamises, teaduses, võrdõiguslikkuses, kultuuripärandis, laste ja noorte heaolus, ning kodanikuühiskonna tugevdamises.
EMP ja Norra toetusprogrammide abil on näiteks rajatud Keila lauluväljak, renoveeritud 14 mõisakooli, taastatud ajaloolisi hooneid väikelinnades, paigaldatud avalikke joogiveekraane, loodud rohelahendusena lilleniite, võideldud võõrliikidega, ehitatud laste ja noorte vaimse tervise keskus, aidatud omavalitsustel koolist väljalangevust vähendada, välja arendatud riiklik perelepitusteenus, innustatud lapsi liikuma, uuritud rinnavähi ennetust jpm.
Alates 2007. aastast on Šveitsi konföderatsioon toetanud Euroopa Liidu EL13 liikmesriike.
Rahastamiskokkuleppe kohaselt suunatakse enamik toetusest valdkondlikesse programmidesse, mille läbiv põhimõte on muuta Eesti elukeskkond elanike tervist soosivamaks. Perioodil 2022-2029 plaanib Šveits panustada Eesti elu edendamisse ligikaudu 27 miljonit eurot. Käesoleval perioodil on fookuses sotsiaalne kaasatus ja bioloogilise mitmekesisuse edendamine. Tutvu 2022-2029 koostööprogrammiga
Varasemad toetused
Perioodi 2007-2012 koostööprogrammi raamkokkulepe allkirjastati 20. detsembril 2007 Bernis. Selles lepiti kokku, et Šveitsi konföderatsioon toetab Eesti majanduslikku ja sotsiaalset arengut 39,92 miljoni Šveitsi frangi ehk umbes 30 miljoni euroga. Lisaks määrati kindlaks rahastamise tingimused ning toetuse andmise vorm. Koostööprogrammi lõpparuanne kiideti doonorite poolt heaks 20. detsembril 2017. Tutvu 2007-2012 koostööprogrammi raamkokkuleppega
Stipendiumifond
Stipendiumifondi leping allkirjastati Eesti ja Šveitsi vahel 15. mail 2009. a. Fondist toetati Eesti ja Šveitsi teadlaste omavahelist koostööd ligi 1,8 miljoni šveitsi frangiga. Stipendiumifondist toetati doktori ning järeldoktori õpet Šveitsi teadusasutustes. Taotlemise eelduseks oli kokkulepe vastuvõtva ning lähetava institutsiooni vahel.
Fond andis oma panuse majanduslike ja sotsiaalsete ebavõrdsuste vähendamiseks laienenud Euroopa Liidus läbi teadlaste teadusvõimekuse suurendamise. Edendati jätkusuutlikke teaduskontakte kaheksa uue ELi liikmesriigi (lisaks Eestile veel Leedu, Läti, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi, Ungari) ja Šveitsi vahel. Fondi vahendusasutuseks määrati Šveitsi Rektorite Nõukogu (CRUS) ning kõik otsused taotluste rahuldamise kohta tehti Šveitsis.
Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP) eesmärk on toetada Euroopa Liidu peamisi tööstusharusid ja elutähtsaid tehnoloogiaid ning tugevdada seeläbi Euroopa konkurentsivõimet ja suveräänsust.
STEP-projektide rahastamiseks eraldiseisvat fondi koos rahastusega ei loodud. Liikmesriikidel on võimalik kasutada STEP projektide arendamiseks EL keskseid toetusfonde (Horizon, Innovatsioonifond, Kaitsefond jt) ning edasiseks rahastamiseks ühtekuuluvuspoliitika ja taaste- ja vastupidavusrahastu vahendeid. Käesolevalt ei ole Eestis eraldiseisvate STEPi prioriteetide loomises kokku lepitud. Strateegilisi sektoreid toetatakse olemasolevate ettevõtlusmeetmete kaudu nii struktuurifondidest kui RRFist.
STEP on algatus, mis keskendub investeeringutele elutähtsate tehnoloogiate arendamisse ja tootmisse kolmes strateegilises sektoris: digitaal- ja süvatehnoloogia, biotehnoloogia ja puhas tehnoloogia ning koondab vahendeid mitmest olemasolevast Euroopa Liidu investeerimisprogrammist, nagu InvestEU, innovatsioonifond, programm „Euroopa horisont“, programm „EL tervise heaks“, programm „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa Kaitsefond; lisaks edendatakse nende programmide vahelist koostoimet.
Info jagamiseks töötas Euroopa Komisjon välja STEP veebiportaali, kus avaldatakse teavet, millist toetust võivad projektid, mis aitavad kaasa STEPi eesmärkide saavutamisele, taotleda olemasolevatest programmidest. Lisaks on Euroopa Komisjon loonud võimaluse taotleda projektidele suveräänsusmärgis (STEP Seal). Suveräänsusmärgise saanud projektid tuuakse samuti portaalis välja eesmärgiga suurendada rahastamiseks kättesaadavate kvaliteetsete projektide nähtavust.
Seotud viited:
STEP faktileht ja STEP veebilehekülg
Sisejulgeolekufond
Sisejulgeolekufondi ISF (Internal Security Fund) toel võideldakse terrorismi ja radikaliseerumise, piiriülese raske ja organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastu ning aidatakse ja kaitstakse kuriteoohvreid. Samuti toetatakse fondist julgeolekuga seotud riskide ja kriiside tõhusat juhtimist. Sisejulgeolekufondi korraldusasutus on Siseministeerium. TUTVU FONDIGA
Varjupaiga-,rände- ja integratsioonifond
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist AMIF (Asylum, Migration and Integration Fund ) toetatakse Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tugevdamist ja arendamist, seaduslikku rännet ja kolmandate riikide kodanike integratsiooni, ebaseadusliku rände vastu võitlemist, turvalist ja väärikat tagasipöördumist ning koostööd liikmesriikide vahel. Varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi korraldusasutus on siseministeerium. TUTVU FONDIGA
Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu
Piirihalduse ja viisapoliitika rahastust (Border Management and Visa Policy Instrument) ehk BMVI-st toetatakse integreeritud piirihaldust, et tagada välispiiride ühetaoline ja kõrgetasemeline kontroll ning kaitse ja ühist viisapoliitikat, et hõlbustada seaduslikku reisimist ja tõkestada ebaseaduslikku sisserännet. Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu korraldusasutus on siseministeerium. TUTVU RAHASTUGA
Euroopa merendus-, kalandus- ja vesiviljelusfond
Perioodil 2021–2027 toetab Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika rakendamist Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond EMFAF (European Maritime, Fisheries and Aquaculture Fund). Rakenduskava eesmärk on viia ellu Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi raames meetmeid ja tegevusi, mis toetavad Eesti kalandus- ja vesiviljelussektori peamiste eesmärkide saavutamist Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamisel. TUTVU FONDIGA
Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027
„Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027“ sisaldab kahe fondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi, vahendeid. Strateegiakava eesmärk on sarnane eelmise perioodi fondiga aidata tõsta põllumajanduse konkurentsivõimet, parandada loodusvarade jätkusuutlikku majandamist, tõhustada kliimameetmeid ning tagada maapiirkondade tasakaalustatud ja territoriaalne areng. Põllumajanduslikeks otsetoetusteks kasutatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi vahendeid. Otsetoetuste sihtgrupp on aktiivsed põllumajandustootjad, eraldi toetused on ette nähtud alustavatele noortele põllumajandustootjatele ja väiketootjatele. Suurem osa otsetoetuste eelarvest on ette nähtud ühtseks pindalatoetuseks ja rohestamise toetuseks. TUTVU FONDIGA
Eesti osalusega Euroopa territoriaalse koostöö programmid (INTERREG)
Programmide fookuses on suurendada Euroopa äärealade, linnade, piirkondade ja regioonide vahelist koostööd ja omavahelist sidusust ning tasakaalustada sotsiaalmajanduslikku arengut. Euroopa territoriaalse koostöö programmide toetussuunad ja eesmärgid erinevad programmiti, eesmärkide hulka kuuluvad näiteks majandusliku konkurentsivõime arendamine, innovatsioon, ligipääsud, keskkond ja riskide ennetamine, mereohutus, turism, piirkonna sidusus, asulate ja kogukondade koostöö. Eesti osalusega Euroopa territoriaalse koostöö (täpsemalt Interreg) programme Eestis koordineerib ja juhib Regionaal- ja põllumajandusministeerium. TUTVU PROGRAMMIGA
