Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat

Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine.

3.2. Riigieelarve ülesehitus

Riigieelarve annab ülevaate riigiasutuste ja põhiseaduslike institutsioonide ühe aasta tuludest, kuludest, investeeringutest ja finantseerimistehingutest. Eelarve infot saab vaadata nii tegevuspõhiselt kui ka majandusliku sisu järgi. 

Tegevuspõhine vaade

Tegevuspõhine riigieelarve seob riigi eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tegevused ja eelarvevahendid. See võimaldab vaadata koos kasutatavaid ressursse ja saavutatavaid tulemusi. 

Alates 2027. aastast on tegevuspõhise planeerimise struktuur:

tulemusvaldkond → programm → programmi tegevus → teenus

Tulemusvaldkond kirjeldab riigi pikaajalisemat eesmärki, programm selle saavutamiseks kavandatud sekkumisi ning programmi tegevus programmi eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi. Teenus on tegevuste tulem, mis loob kasutajale väärtust. Asutuste eelarved planeeritakse teenuste lõikes ning teenuste maksumused seotakse kõrgemate planeerimistasanditega. 

  1. aasta riigieelarves saab tegevuspõhiseid eelarveandmeid vaadata programmi tegevuste lõikes. 

Eelarve teised vaated

Riigieelarvet saab vaadata ka administratiivse liigenduse järgi, mis näitab, millise riigiasutuse või valitsemisala eelarvega on tegemist.

Majandusliku sisu vaade näitab, kuidas eelarve jaguneb näiteks tööjõukuludeks, majandamiskuludeks, toetusteks ja muudeks kuludeks. Eelarve detailsemaks liigendamiseks kasutatakse eelarveklassifikaatori arvestusobjekte. 

Põhisõnum: riigieelarve seob omavahel vastutaja, eesmärgid ja tegevused ning nende elluviimiseks vajalikud vahendid.

Vaata lisaks

Käsiraamatu artiklid käsitlevad detailsemalt:

3.4. Eelarveklassifikaatori arvestusobjektid – detailsem info administratiivse tunnuse, eelarve liigi, konto, planeerimistasandi ja teiste arvestusobjektide kohta. 

 

 

Kontakt: [email protected]

Viimati uuendatud 04.11.2026