Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat

Eelarveklassifikaatoris kirjeldatud arvestusobjekte võib kohustuslikkuse järgi grupeerida neljaks.

1. Kohustuslikud ja eelarveklassifikaatoris kehtestatud koodidega arvestusobjektid on: „Eelarve liik“, „Eelarve konto“, „Tegevusala“.  

2. Kohustuslik ja eelarveklassifikaatoris on antud juhised arvestusobjekti koodi koostamiseks, aga mitte koodi „Administratiivne tunnus“, mille koodid on käsiraamatu peatükis 3.4.1.  

3. Teatud juhtudel kohustuslikud. Eelarveklassifikaatoris on antud juhised nende arvestusobjektide koodide koostamiseks, aga mitte konkreetset koodi: „Eelarve objekt“, „Toetus“, „Planeerimistasand“ ja „Tugiteenus“.  

   Arvestusobjekti „Tehingupartner“ täpne kood on kehtestatud rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ lisas. 

4. Vabatahtlikud arvestusobjektid. Eelarveklassifikaator annab ette koodi standardi ja/või maksimaalse pikkuse. Vabatahtlikud arvestusobjektid on: „Projekt“, „Ressurss/kulukoht“ „Teenuse tegevus“, „Klient“ ja „Kuluüksus“. 

   Arvestusobjekti „Projekt“ kasutamine on majandusarvestuse infosüsteemis SAP kohustuslik materiaalse ja immateriaalse vara soetamise ja renoveerimise korral. 

   Arvestusobjekti „Ressurss/kulukoht“ kasutatakse  maismaasõidukite kodeerimisel ja järgitakse rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 32 lõikes 4 sätestatud nõudeid. 

Arvestusobjekte kasutatakse järgmiselt:

1. Tekkepõhise arvestuse pidamiseks – administratiivne tunnus, eelarve liik, eelarve konto, eelarve objekt, toetus, tegevusala, planeerimistasand ja tugiteenus (kui asutus on üle läinud tegevuspõhisele eelarvele), tehingupartner.  

2. Eelarve piirmäärade seadmiseks – administratiivne tunnus, eelarveüksus (majandusarvestuse infosüsteemis SAP), eelarve liik, eelarve konto, eelarve objekt, toetus, planeerimistasand (kui asutus on üle läinud tegevuspõhisele eelarvele).  

3. Kuluarvestuse pidamiseks – tugiteenus, teenuse tegevus, klient, kuluüksus, projekt, ressurss/kulukoht.

4. Strateegiliseks planeerimiseks – asutus, planeerimistasand.

Arvestusobjekti koodi loomine

• Arvestusobjekti koodis tohib kasutada ainult tähti, numbreid, side- ja alakriipsu. Muud märgid, sümbolid, sh tühikud, on keelatud. 

• Täppidega tähtede kasutamisest tuleb hoiduda, sest üldjuhul loevad tarkvarad need ilma täppideta tähtedeks. Eelistada tuleks läbivalt kas suur- või väiketähti, sest tarkvara võib lugeda need samadeks tähtedeks ja öelda, et kood on juba olemas. 

• Koodi, mis peab algama numbriga, ei tohi alustada nulliga. Erinevates tarkvarades võib numbrilise koodi esimesel kohal olev null jääda loetamatuks. 

• Arvestusobjekti kood peab olema unikaalne ja ei tohi kokku langeda ühegi varem kasutusel olnud sama arvestusobjekti koodiga. Kood on unikaalne, kui see erineb vähemalt ühe numbri (sh nulli) võrra. Näide: Rahandusministeeriumi valitsemisala, investeering kinnisasja (IN090001, IN090010, IN090100) või vallasasja, nt masinad ja seadmed (IN004001, IN004010, IN004100). 

• Arvestusobjekti „Planeerimistasand“ koodi loomiseks nähakse ette järgmisi erisusi:  

  1. kasutatakse ainult suurtähti ja numbreid; 

  2. ei ole lubatud kasutada väikeseid tähti, täpitähti, tühikuid ega kirjavahemärke (v.a sidekriips, mida kasutatakse mõõdikutel nende eristamiseks planeerimistasanditest); 

  3. kood peab olema vormistatud tekstiformaadis. 

Arvestusobjekti nimetuse loomine

• Nimetus peab olema arusaadav, selgitama arvestusobjekti kasutamise otstarvet. Nimetus peab olema sobivas sõnastuses, arusaadav välistele lugejatele ja võimalusel avama arvestusobjekti sisu. 

• Nimetus peab olema unikaalne. Nimetus on unikaalne, kui see erineb kõikidest teistest vähemalt ühe tähevälja (sh tühiku, sümboli) ulatuses. 

• Nimetuses ei tohi kasutada jutumärke. Nimetuses võib kasutada kõiki muid sümboleid. Nimetuses tohib kasutada numbreid. 

• Võimalusel välditakse täppidega tähti. Täppidega tähtede „õ“, „ä“, „ö“, „ü“, „š“, „ž“ kasutamisel tuleb arvestada, et iga selline täht nimes on kahe tähemärgi pikkusega. Näide: sõna „Päästeamet“ on seetõttu 12 tähemärgi pikkune, mitte aga 10 tähemärgi pikkune nagu loendab nt Word või Excel märgiarvestus. 

• Ühe ja sama arvestusobjekti koodiga koos ei tohi olla kasutuses mitu erinevat nimetust. 

Arvestusobjektide kodeerimine ja kasutamine

Kontakt: [email protected]