Lehe loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.
Teksti suurus
Kõikides populaarsetes veebilehitsejates on võimalik lehte suurendada ja vähendada, kui hoida all Ctrl-klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd-klahvi) ja samal ajal vajutada kas "+"- või "-"-klahvi. Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoides all Ctrl-klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl- ja 0-klahvile.
Finantskirjaoskus ehk rahatarkus on oskuste, teadmiste, hoiakute ja käitumiste kogum, mis on vajalik rahaasjades arukate otsuste tegemiseks ja oma pere majandusliku heaolu tagamiseks.
Rahandusministeeriumi blogis selgitavad rahandusministeeriumi spetsialistid riigi rahakoti hoidmise, täitmise ja planeerimise küsimusi.
Kasulik teave, õigusaktid
Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond töötab välja riigihangete poliitikat, valmistab ette õigusaktide eelnõusid ja nõustab riigihangete valdkonnas.
Allpool leiate riigihankeid reguleerivad õigusaktid ja valdkonna kohtupraktikat.
Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond ei paku õigusabi ega pea võtma seisukohti küsimustes, millele vastamine nõuaks eriteadmisi muudes valdkondades või muudes õigusaktides. Nõustamisel lähtume esitatud küsimusest ja sellele lisatud infost.
Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna nõustamistegevuse raames antud selgitus ei ole ühelegi isikule täitmiseks kohustuslik. Õigusvaidluste lahendamine kuulub kohtuväliste organite ja kohtute pädevusse.
Küsimuses palume öelda, kas esindate hankijat, pakkujat/taotlejat või huvitatud isikut. Küsimusele vastame üldjuhul 15 päeva jooksul.
CPV kood on riigihangete klassifikaator ehk riigihangete puhul kohaldatav ühtne klassifikatsioonisüsteem, et ühtlustada hankijate poolt lepinguobjektide kirjeldamiseks kasutatavad viited.
CPV koosneb põhiklassifikaatorist ja lisaklassifikaatorist.
NB! Lisaklassifikaatorit riigihangete e-vormides enam ei kasutata.
Põhiklassifikaator tugineb kuni üheksakohalistest koodidest ja neile vastavatest lepingu esemeks olevaid tarneid, töid või teenuseid kirjeldavatest sõnadest koosnevale harustruktuurile. Arvkood koosneb 8 kohast, mis jaotatakse järgmiselt:
esimesed kaks kohta tähistavad divisjone (XX000000-Y);
esimesed kolm kohta tähistavad gruppe (XXX00000-Y);
esimesed neli kohta tähistavad klasse (XXXX0000-Y);
esimesed viis kohta tähistavad kategooriaid (XXXXX000-Y);
kolm viimast kohta annavad igaüks igas kategoorias järjest suurema täpsusastme;
üheksas koht kinnitab eelnevaid kohti.
CPV määrus ja selgitavad märkused
CPV määrus. Euroopa Komisjoni määrus nr 213/2008, 28.11.2007.
Vabatahtlikeks keskseteks hankijateks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas on Vabariigi Valitsuse korraldusega nimetatud Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT), Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RMIT) ja RIT. RIK, SMIT, RMIT ja RIT viivad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas läbi neid keskseid riigihankeid, mille kohta ei ole Vabariigi Valitsus määranud, et need tuleb hankida kohustuslikus korras teiselt keskselt hankijalt. RIK, SMIT ja RMIT on vabatahtlikuks keskseks hankijaks kõikidele hankijatele, korraldades riigihankeid hankijaga sõlmitud kokkuleppes sätestatud ulatuses ja tingimustel.
Vabariigi Valitsuse korraldusega on Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) nimetatud vabatahtlikuks keskseks hankijaks avaliku sektori hankijate riigihangetes. RTK ei korralda keskseid riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud eraldi kohustusliku keskse hankija.
Vabatahtlikuks keskseks hankijaks on Vabariigi Valitsuse korraldusega määratud Eesti Energia AS. Eesti Energia AS ei korralda keskseid riigihankeid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ega kinnisvara arenduse ja korrashoiu valdkonnas ega riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud eraldi kohustusliku keskse hankija.
Vabatahtlikuks keskseks hankijaks kinnisvara arenduse ja korrashoiu valdkonna asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde tellimise riigihangetes on Vabariigi Valitsuse korraldusega määratud Riigi Kinnisvara AS.
Sektoraalsed õigusaktid, mis sisaldavad riigihangetega seonduvaid sätteid
Sektoraalsed failid. 01.07.2024 seisuga tabel. Rahandusministeeriumi koostatud ülevaade EL õigusaktidest, mis sisaldavad ka riigihangetega seonduvaid sätteid. EL määrused on otsekohalduvad.
19.12.2024 Euroopa Komisjon viib läbi veebipõhise avaliku konsultatsiooni, mille käigus hinnatakse 2014. aasta riigihankedirektiivide mõju aastatel 2016–2024. Hindamise eesmärk on selgitada, kas direktiivid olid kohandunud muutunud majandus- ja ühiskondlike tingimustega ning täitnud oma algseid eesmärke. Avalik konsultatsioon võimaldab koguda laiapõhjalist tagasisidet erinevatelt sidusrühmadelt, et toetada edasisi otsuseid Euroopa Liidu riigihangete poliitika kujundamisel. Avalikus konsultatsioonis osalemiseks tuleb registreeruda veebipõhisele küsimustikule Euroopa Komisjoni portaalis. Avalik konsultatsioon on avatud 7. märtsini 2025.
15.10.2025 Euroopa Komisjon avaldas 2014. aastal vastu võetud Euroopa Liidu riigihangete direktiivide hindamise tulemused. Hinnang näitab, et kuigi läbipaistvus ja hangete kogumaht on suurenenud, püsivad endiselt korruptsiooniriskid ning süsteem on muutunud keerukamaks. Hindamine on esimene samm direktiivide uuendamise suunas, et tagada avalike vahendite tõhus ja strateegiline kasutamine kogu Euroopas.
OECD on välja töötanud juhendi konkurentsi kahjustavate kokkulepetega (pakkumismahhinatsioonidega) võitlemiseks riigihangete läbiviimisel.
Recommendation on Fighting Bid Rigging in Public Procurement.pdf | 1.27 MB | pdfKonkurentsiamet on oma veebilehel avaldanud tõlke nimetatud dokumendist. Juhend selgitab, millised on levinumad pakkumismahhinatsioonide vormid (pakkumuste roteeruv esitamine, turu jagamine jne), millised turu tingimused soodustavad pakkumismahhinatsioonide esinemist, mida hankemenetluse korraldamisel tähele panna ning milliste tunnuste abil pakkumismahhinatsioone tuvastada.
Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriigi riigihangete turg on avatud teiste liikmesriikide turuosalistele ning Eesti turuosalistel on võimalus konkureerida riigihangetel teistes liikmesriikides. Piiriülese konkurentsi ärakasutamine riigihangete turul annab hankijatele paremad valikuvõimalused hanke objekti kvaliteedi ja hinna suhtes.
Access2Markets avaneb uues vahekaardis on Euroopa Komisjoni poolt loodud infosüsteem, mis aitab hankijatel kontrollida milliste riikide ettevõtjatele tuleb tagada võrdne kohtlemine riigihangetes WTO riigihankelepingu, Euroopa Majanduspiirkonna, kahepoolsete vabakaubanduslepingute jm rahvusvaheliste lepingute alusel. Kuigi vahend ei anna õiguskindlust, on see siiski abiks selgitamisel, milliste riikide ettevõtjatel on õigus osaleda hangetes samadel tingimustel kui Eesti ja EL riikide ettevõtjatel.
eCERTIS
Piiriülestel hangetel nõutavate dokumentide kohta on koostatud andmebaas.
e-Certis avaneb uues vahekaardis (link avaneb Microsoft Edge, Mozilla Firefox või Google Chrome brauseris) on Euroopa Komisjoni poolt loodud infosüsteem, mis aitab kindlaks teha, milliseid tõendeid nõutakse ja väljastatakse riigihankemenetlustes üle kogu Euroopa Liidu. Andmebaasis sisalduva teabe esitavad iga riigi ametiasutused ise (Eestis rahandusministeerium). Info on kättesaadav inglise keeles ja vastava riigi ametlikus keeles või keeltes. Vt ka tutvustavat infolehte:
Kui olete ettevõtja, kes soovib osaleda avalikus hankemenetluses, aitab e-Certis teil aru saada, milliseid dokumente teilt nõutakse ja millised asutused neid dokumente väljastavad. Kui esindate hankijat, kes peab hindama eri liikmesriikidest saadud pakkumusi, aitab e-Certis veenduda esitatud dokumentide autentsuses või leida andmebaas, millest saate ise kontrollida vajalikke andmeid.
Nt juhul kui esindate Eesti hankijat, kellele on pakkumuse esitanud Soome ettevõte ja soovite veenduda, milliseid tõendeid või andmeid on võimalik Soome ettevõtte kohta saada, siis tuleb valida e-Certises esmalt tööleht „Evidences“ (Tõendid) seejärel valida riik „Finland“. Teile kuvatakse tõendite loetelu, tõendi pealkirjal klõpsates on nähtav tõendi väljastaja, kas tõend on tasuline või tasuta kättesaadav, võimalusel veebiaadress, mille kaudu on võimalik ise päringuid teha, vajadusel tõendi kehtivusaeg ja muu lisainformatsioon.
Kui esindate pakkujat, kes soovib osaleda nt Läti hankija poolt korraldatavas riigihankes, tuleb e-Certises esmalt valida tööleht „Criteria“ (Kriteeriumid) ja seejärel riik „Latvia“. Teile kuvatakse kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni puudutavad tingimused, mida võidakse kohaldada. Tingimuse pealkirjale klõpsates avaneb täpsem info, milles on viide asjakohasele õigusaktile ja võimalusel ka sobivale e-Certises märgitud tõendile.
Juhime tähelepanu, et e-Certis on teabevahend, mitte õigusalane nõustamisteenus. Otsingutulemused ei kohusta hankijat ühtegi tõendit ega dokumenti kehtivaks tunnistama. e-Certis on abivahend, mis aitab kindlaks teha, milliseid tunnistusi ja tõendeid eri liikmesriikides riigihankemenetluste käigus kõige sagedamini nõutakse.
Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riigid
Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riikide nimekiri on leitav WTO veebilehelt avaneb uues vahekaardis. GPA-ga ühinenud riigid on vaid need riigid, mis on toodud nimekirjas Parties to the Agreement.
Euroopa Komisjoni initsiatiivil loodud liikmesriikide vaheline riigihangete kontaktisikute võrgustiku Public Procurement Network (PPN) eesmärgiks on anda ettevõtjatele võimalus lahendada mitteametlikul teel teises liikmesriigis riigihankel tekkinud probleeme ja kasutada selleks liikmesriikides määratud isikute abi.
Kui Eesti ettevõtjal tekib probleem riigihankel mõnes teises liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või EL-ga assotsieerunud riigis, on tal võimalus võtta ühendust Eesti kontaktpunktiga ja kirjeldada oma probleemi. Eesti kontaktpunkt võtab seejärel ühendust vastava riigi kontaktpunktiga, kes omakorda pöördub hanke korraldaja poole probleemi selgitamiseks ja lahendamiseks. Eesti kontaktpunkt: Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond, [email protected].
Kompetentsimaatriks on praktiline tööriist, mis toetab hankespetsialiste ja organisatsioone oskuste ja teadmiste hindamisel, arenguvajaduste määratlemisel ning sihipäraste koolituste kavandamisel, et tagada riigihangete edukas läbiviimine.
Maatriks koosneb 21 oskusest: 15 oskust on seotud riigihanke korraldamisega ning 7 puudutavad isikuomadusi, mis on olulised näiteks läbirääkimiste pidamisel ja meeskonnatöös. Kõik kompetentsid on kirjeldatud neljal tasemel – alates algtasemest kuni eksperttasemeni. See struktuur võimaldab riigihankeid korraldavatel töötajatel kaardistada oma teadmised, planeerida arengut ja tuvastada oskused, mida on vaja edasi arendada.
Kompetentsimaatriks on koostatud Rahandusministeeriumi ja OECD koostööprojekti raames „Strateegiliste ja väärtuspõhiste riigihangete kasutuselevõtu edendamine riigihankeametnike professionaliseerimise kaudu“. Projekti rahastab Euroopa Liit reformide ettevalmistamise rahastu kaudu (TSI).
2023. a septembris algas Rahandusministeeriumi ja OECD koostööprojekt „Strateegiliste ja väärtuspõhiste riigihangete kasutuselevõtu edendamine riigihankeametnike professionaliseerimise kaudu“. Koostööprojekti lõpptähtaeg on detsember 2025.
Projekti raames pakutakse rahvusvahelise organisatsiooni (OECD) toel tegevusi Eesti hankijate võimestamiseks läbi teiste riikide parimate praktikate ning kogemuse ja kompetentsimudeli rakendamise. Projekti lõppeesmärgiks on saada Eestile väärtuspõhiste riigihangete edendamise tegevuskava, juhend- ja koolitusmaterjalid, tõsta riigisisest koolituspädevust, koostada hankespetsialistide kompetentsimudel ning ellu viia pilootprojektid uudse praktika loomiseks.
Projekti rahastab Euroopa Liit reformide ettevalmistamise rahastu kaudu (TSI).
25.09.2023 toimus projekti avaseminar. Avaseminaril tutvustasid OECD ja Rahandusministeerium täpsemalt projekti eesmärke ja tegevusi.
22.03.2024 toimus tutvustav veebiseminar hankijatele kompetentsimudeli projektist ja küsitlusest. Projekti küsitluse tulemused aitavad kujundada Eesti tuleviku riigihankespetsialisti profiili, määrata koolitusvajadusi ja luua juhendmaterjale.
14.06.2024 toimus konverents "Strateegiliste riigihangete ja professionaliseerumise edendamiseks tulevaste algatuste loomine: Sidusrühmade vaated".
Konverentsil tutvustati esialgseid järeldusi OECD elluviidavast ja Euroopa Komisjoni rahastatud projektist „Strateegiliste riigihangete kasutuselevõtu edendamine Eestis riigihangete tööjõu professionaalsemaks muutmise kaudu“. Konverentsi arutelu keskendus hankijate, ettevõtjate ja institutsioonide juhtide sisendile tuginedes Eesti strateegiliste riigihangete kasutamist võimaldava keskkonna ja riigihangete professionaalsemaks muutmise teemadele.
Küsitluses kutsuti u 200 riigihangetega tegelevaid töötajaid (ja ametnikke) osalema esmase kompetentsimudeli tagasisidestamise ja kompetentsimudelil põhineva enesehindamise küsitluses. Küsitlusest saadud sisendi abil kujundatakse Eesti tuleviku riigihankespetsialisti profiil. Lisaks otsustatakse millistes valdkondades töötatakse Eestile OECD toel välja riigihankespetsialistide pädevuste tõstmise koolitusprogramm ning hankijat nende igapäevatöös abistavad juhendmaterjalid.
Enesehindamise küsitluse vastas 228 hankijat. Küsitluse vastuste põhjal koostas OECD kompetentsimaatriksi.
Strateegiliste piloothangete läbiviimiseks kandideerimise tähtaeg oli 10.09.2024, kus OECD pakub tuge kuni kolme strateegilise piloothanke korraldamisel. Lisainfo 27.08.2024 uudistes.
2025. aasta mai- ja juunikuus toimusid 3+3 koolituspäeva strateegilistest riigihangetest, kus käsitleti keskkonnahoidlike, sotsiaalseid ja innovatsiooni hankeid ning hankestrateegiat. Koolitused toimusid inglise keeles ja mõeldud inimestele, kes on valmis saadud teadmisi edasi jagama nii oma asutuses kui ka valdkondlikel koolitusüritustel. Kokku osales koolitustel üle 40 hankija. Koolitused toimusid kohapeal ministeeriumite ühishoones ja koolitajad oli OECD, Soome, Iirimaa ja Norra eksperdid.
2025. aasta septembris valmis OECD raport, mis käsitleb Eesti strateegiliste riigihangete hetkeseisu ja tööjõu professionaalsuse arendamist. Dokument annab ülevaate senistest algatustest ning pakub soovitusi, kuidas riigihankeid paremini siduda riigi pikaajaliste eesmärkidega. Inglise keelse raportiga saab tutvuda siin.
2025. aasta novembri lõpus toimus Tallinnas koostööprojekti lõppkonverents, kus jagati kogemusi ning arutati seniseid õnnestumisi ja praktilisi lahendusi. EIS ja AS Tallinna Vesi tutvustasid oma piloothankeid ning kuuldi väärtuslikke kogemusi ka Norra ja Iirimaa esindajatelt. Konverentsi slaidid:
09.12.2025 toimus OECD ja Rahandusministeeriumi innovatsiooni veebiseminar ettevõtjatele ja hankijatele. Norra Valitsuse Finantsjuhtimise Agentuur, DFO tegi sissevaate teemasse ja Eesti hankijad jagasid parimaid praktikaid. Veebiseminari slaididega saab tutvuda siin.
