Lehe loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.
Teksti suurus
Kõikides populaarsetes veebilehitsejates on võimalik lehte suurendada ja vähendada, kui hoida all Ctrl-klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd-klahvi) ja samal ajal vajutada kas "+"- või "-"-klahvi. Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoides all Ctrl-klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl- ja 0-klahvile.
Finantskirjaoskus ehk rahatarkus on oskuste, teadmiste, hoiakute ja käitumiste kogum, mis on vajalik rahaasjades arukate otsuste tegemiseks ja oma pere majandusliku heaolu tagamiseks.
Heida töökuulutustele pilk peale ja tule tööle! Saad teha tähendusega tööd, millest on Eesti riigile ja inimestele päriselt kasu.
Kasulik teave
Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna pädevuses on nõustada riigihangete seaduse kohaldamise küsimustes. Selleks esitab osakond küsijale soovituslikke juhiseid ja suuniseid, milles selgitatakse, kuidas me riigihangete seaduse norme mõistame ja sisustame. Rahandusministeeriumi kodulehel asuvast korduma kippuvate küsimuste (KKK) rubriigist saab ülevaate sageli tõusetuvatest küsimustest ning üldistatud seisukohtadest nende suhtes.
Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond ei paku õigusabi ega pea võtma seisukohti küsimustes, millele vastamine nõuaks eriteadmisi muudes valdkondades või muudes õigusaktides. Nõustamisel lähtume esitatud küsimusest ja sellele lisatud infost.
Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna nõustamistegevuse raames antud selgitus ei ole ühelegi isikule täitmiseks kohustuslik. Õigusvaidluste lahendamine kuulub kohtuväliste organite ja kohtute pädevusse.
Küsimuses palume öelda, kas esindate hankijat, pakkujat/taotlejat või huvitatud isikut. Küsimusele vastame üldjuhul 30 päeva jooksul.
Alljärgnevasse faili on koondatud Euroopa Liidu valdkondlikud õigusaktid ehk sektoraalfailid, mis on Euroopa Liidu poolt välja töötatud määrused, rakendusmäärused ja muud õigusaktid, mis reguleerivad teatud valdkonda. Tihtipeale sisaldavad valdkondlikud aktid sätteid, mis puudutavad riigihankeid ja nende korraldamist. EL määrused on otsekohalduvad.
NB! On oluline, et aktide rakendajal on olemas informatsioon ja teadmine teatud valdkonnas kehtivatest õigustest, kohustustest ja piirangutest.
Tööriistakastist leiab hankija juhendmaterjale keskkonnahoidlike, sotsiaalselt vastutustundlike ja innovatsioonihangete kohta, viite infra projektide nõuandekeskuse kasutamise võimalusele, professionaliseerimise materjali, EL-ist väljapoolt tulevate pakkujatega tegelemise juhendmaterjali, parimate praktikate kogumiku, EL vahenditest rahastatud projektide hangete juhised jne.
CPV kood on riigihangete klassifikaator ehk riigihangete puhul kohaldatav ühtne klassifikatsioonisüsteem, et ühtlustada hankijate poolt lepinguobjektide kirjeldamiseks kasutatavad viited.
CPV koosneb põhiklassifikaatorist ja lisaklassifikaatorist.
Põhiklassifikaator tugineb kuni üheksakohalistest koodidest ja neile vastavatest lepingu esemeks olevaid tarneid, töid või teenuseid kirjeldavatest sõnadest koosnevale harustruktuurile. Arvkood koosneb 8 kohast, mis jaotatakse järgmiselt:
esimesed kaks kohta tähistavad divisjone (XX000000-Y);
esimesed kolm kohta tähistavad gruppe (XXX00000-Y);
esimesed neli kohta tähistavad klasse (XXXX0000-Y);
esimesed viis kohta tähistavad kategooriaid (XXXXX000-Y);
kolm viimast kohta annavad igaüks igas kategoorias järjest suurema täpsusastme;
üheksas koht kinnitab eelnevaid kohti.
Lisaklassifikaatorit võib kasutata lepingu eseme kirjelduse laiendamiseks. See koosneb tähtnumbrilisest koodist ja sellele vastavast sõnastusest, mis võimaldab ostetavate kaupade eripära või kasutusotstarbe kohta üksikasju lisada. Tähtnumbrilise koodi moodustavad:
jaotisele vastavat tähte sisaldav esimene tase;
grupile vastavat tähte sisaldav teine tase;
alajaotistele vastavat kolme kohta sisaldav kolmas tase.
STEPS (Support Tool for Effective Procurement Strategy)
OECD on töötanud välja suurte infrastruktuuriprojektide hangete läbiviimise strateegia kujundamise vahendi, mida kutsutakse STEPS (Support Tool for Effective Procurement Strategy) .
STEPS vahendi kasutamise eesmärgiks on suurendada suurte infrastruktuurihangete läbiviimise efektiivsust. STEPS kasutamine infrastruktuurihangetes peaks suurendama hanke majanduslikku kasu, vähendama pakkumustega manipuleerimise võimalusi, põhjendamatult madala hinnaga pakkumuste esitamise võimalusi ja korruptsiooni ning aitama vähendada turu liigset kontsentreerumist.
Üldjuhul on STEPS rakendamine soovituslik üle 100 mln euroste infrastruktuuriprojektide puhul, kuid väikeriikide ja väiksemate majanduste korral on STEPS efektiivne ka väiksemamahuliste projektide puhul.
Konkurentsiamet on oma veebilehel avaldanud tõlke nimetatud dokumendist. Juhend selgitab, millised on levinumad pakkumismahhinatsioonide vormid (pakkumuste roteeruv esitamine, turu jagamine jne), millised turu tingimused soodustavad pakkumismahhinatsioonide esinemist, mida hankemenetluse korraldamisel tähele panna ning milliste tunnuste abil pakkumismahhinatsioone tuvastada.
Hankijal on teatud juhtudel võimalik hankimiseks kasutada keskse hankimise või ühishankimise võimalust. Keskne riigihange on keskse hankija poolt hankijale asjade või teenuste vahendamine või hankelepingu või raamlepingu sõlmimine hankijale asjade ostmiseks või teenuste või ehitustööde tellimiseks. Ühishankimine on vähemalt kahe hankija omavahelise kokkuleppe alusel läbi viidav riigihange, kus üks hankija korraldab riigihanke teise või teiste hankijate eest vastava volituse alusel.
Riigihangete seaduse § 42 lõike 2 kohaselt nimetab Eestis keskse hankija üldjuhul Vabariigi Valitsus. Sama paragrahvi lõike 5 alusel on ka ministril õigus oma valitsemisala piires nimetada keskne hankija. Kohalikud omavalitsused saavad moodustada keskse hankija kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 62 lõike 1 punktis 3 alusel. Keskne hankija võib olla nimetatud või moodustatud ka konkreetse valdkonna riigihangete läbiviimiseks või üksnes mõne asutuse riigihangete läbiviimiseks.
Vabariigi Valitsus või minister võivad keskse hankija nimetamisel määrata, kas keskne hankimine läbi keskse hankija on hankijatele kohustuslik või vabatahtlik.
Vabatahtlikeks keskseteks hankijateks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas on Vabariigi Valitsuse korraldusega nimetatud Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT), Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RMIT) ja RIT. RIK, SMIT, RMIT ja RIT viivad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas läbi neid keskseid riigihankeid, mille kohta ei ole Vabariigi Valitsus määranud, et need tuleb hankida kohustuslikus korras teiselt keskselt hankijalt. RIK, SMIT ja RMIT on vabatahtlikuks keskseks hankijaks kõikidele hankijatele, korraldades riigihankeid hankijaga sõlmitud kokkuleppes sätestatud ulatuses ja tingimustel.
Vabariigi Valitsuse korraldusega on Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) nimetatud vabatahtlikuks keskseks hankijaks avaliku sektori hankijate riigihangetes. RTK ei korralda keskseid riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud eraldi kohustusliku keskse hankija.
Vabatahtlikuks keskseks hankijaks on Vabariigi Valitsuse korraldusega määratud ka Eesti Energia AS. Eesti Energia AS ei korralda keskseid riigihankeid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ega kinnisvara arenduse ja korrashoiu valdkonnas ega riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud eraldi kohustusliku keskse hankija.
Vabatahtlikuks keskseks hankijaks kinnisvara arenduse ja korrashoiu valdkonna asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde tellimise riigihangetes on Vabariigi Valitsuse korraldusega määratud Riigi Kinnisvara AS.
Keskne hankimine loob võimaluse soodsamaks hankimiseks peamiselt väiksematele asutustele. Tänu suurtele kogustele on keskselt ja ühiselt hankides võimalik saada hinnasoodustusi, mida väikeste koguste juures ei pakuta. Näiteks keskse hankija Registrite ja Infosüsteemide Keskuse hangetes pakutavad tooted on keskmisest turuhinnast kuni 30% soodsamad.
OECD uuringust "Centralised Purchasing Systems in the European Union” nähtub, et riigihangete konsolideerimine nii keskse hankija määramise kui ühishankimise näol, on paljudes Euroopa riikides toonud kaasa järgmisi positiivseid mõjusid:
ostetavate asjade ja tellitavate teenuste maksumuse vähenemine mastaabiefekti saavutamise kaudu;
riigihangete korraldamisega seotud kulude vähenemine menetlustoimingute arvu kahanemise ja hankelepingute sõlmimisega kaasnevate toimingute lihtsustumise kaudu, mis omakorda vähendab iga üksiku hankija vajadust riigihangete alase personali järele;
kompetentse hankija poolt riigihangete korraldamisest tulenev pakkujate usalduse ja kindlustunde kasv, samuti võimalike vaidluste ning riigihangete ebaõnnestumise tõenäosuse vähenemine, mis selgelt viitab riigihangete korraldamise kvaliteedi tõusule;
riigihangetega seotud menetlustoimingute suurem standardiseeritus ja hankijate administratiivse efektiivsuse suurenemine, nt infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmise (nt riigihangete korraldamine e-riigihangete keskkonnas) kaudu;
poliitiliste eesmärkide saavutamine, nt keskkonnasäästlikkuse suurenemine.
29.02.2024 kl 10:00 - 14:50 toimub teabepäev "Väärtuspõhised riigihanked – kuidas koostada kvalitatiivseid hindamise kriteeriume"
Koolitustele registreerumine toimub läbi riigitöötaja iseteenindusportaali (RTIP) koolitusmooduli. Kui teie asutus ei ole riigitöötaja iseteenindusportaali kasutaja, siis kasutage koolitusele registreerimiseks portaali avaliku vaadet https://www.riigitootaja.ee/rtip-public/kesksed_koolitused.
21.04.2022 toimunud virtuaalsel koolitusel tutvustasid riigihangete ja riigiabi osakonna nõunikud Evelin Karindi-Kask ja Triin Paljak 01.06.2022 jõustuvaid riigihangete seaduse muudatusi ning EL Nõukogu 08.04.2022 määrusega kehtestatud nn VF vastaseid sanktsioone riigihangete valdkonnas. Link koolituse salvestusele.
Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriigi riigihangete turg on avatud teiste liikmesriikide turuosalistele ning Eesti turuosalistel on võimalus konkureerida riigihangetel teistes liikmesriikides. Piiriülese konkurentsi ärakasutamine riigihangete turul annab hankijatele paremad valikuvõimalused hanke objekti kvaliteedi ja hinna suhtes.
Piiriülestel hangetel nõutavate dokumentide kohta on koostatud andmebaas.
e-Certis (link avaneb Microsoft Edge, Mozilla Firefox või Google Chrome brauseris) on Euroopa Komisjoni poolt loodud infosüsteem, mis aitab kindlaks teha, milliseid tõendeid nõutakse ja väljastatakse riigihankemenetlustes üle kogu Euroopa Liidu. Andmebaasis sisalduva teabe esitavad iga riigi ametiasutused ise (Eestis rahandusministeerium). Info on kättesaadav inglise keeles ja vastava riigi ametlikus keeles või keeltes. Vt ka tutvustavat infolehte:
Kui olete ettevõtja, kes soovib osaleda avalikus hankemenetluses, aitab e-Certis teil aru saada, milliseid dokumente teilt nõutakse ja millised asutused neid dokumente väljastavad. Kui esindate hankijat, kes peab hindama eri liikmesriikidest saadud pakkumusi, aitab e-Certis veenduda esitatud dokumentide autentsuses või leida andmebaas, millest saate ise kontrollida vajalikke andmeid.
Nt juhul kui esindate Eesti hankijat, kellele on pakkumuse esitanud Soome ettevõte ja soovite veenduda, milliseid tõendeid või andmeid on võimalik Soome ettevõtte kohta saada, siis tuleb valida e-Certises esmalt tööleht „Evidences“ (Tõendid) seejärel valida riik „Finland“. Teile kuvatakse tõendite loetelu, tõendi pealkirjal klõpsates on nähtav tõendi väljastaja, kas tõend on tasuline või tasuta kättesaadav, võimalusel veebiaadress, mille kaudu on võimalik ise päringuid teha, vajadusel tõendi kehtivusaeg ja muu lisainformatsioon.
Kui esindate pakkujat, kes soovib osaleda nt Läti hankija poolt korraldatavas riigihankes, tuleb e-Certises esmalt valida tööleht „Criteria“ (Kriteeriumid) ja seejärel riik „Latvia“. Teile kuvatakse kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni puudutavad tingimused, mida võidakse kohaldada. Tingimuse pealkirjale klõpsates avaneb täpsem info, milles on viide asjakohasele õigusaktile ja võimalusel ka sobivale e-Certises märgitud tõendile.
Juhime tähelepanu, et e-Certis on teabevahend, mitte õigusalane nõustamisteenus. Otsingutulemused ei kohusta hankijat ühtegi tõendit ega dokumenti kehtivaks tunnistama. e-Certis on abivahend, mis aitab kindlaks teha, milliseid tunnistusi ja tõendeid eri liikmesriikides riigihankemenetluste käigus kõige sagedamini nõutakse.
Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riigid
Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riikide nimekiri on leitav WTO veebilehelt. GPA-ga ühinenud riigid on vaid need riigid, mis on toodud nimekirjas Parties to the Agreement.
Teiste liikmesriikide maksuametite koduleheküljed on kättesaadavad siin.
Riigihangete kontaktisikute võrgustik (PPN)
Euroopa Komisjoni initsiatiivil loodud liikmesriikide vaheline riigihangete kontaktisikute võrgustiku Public Procurement Network (PPN) eesmärgiks on anda ettevõtjatele võimalus lahendada mitteametlikul teel teises liikmesriigis riigihankel tekkinud probleeme ja kasutada selleks liikmesriikides määratud isikute abi.
Kui Eesti ettevõtjal tekib probleem riigihankel mõnes teises liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või EL-ga assotsieerunud riigis, on tal võimalus võtta ühendust Eesti kontaktpunktiga ja kirjeldada oma probleemi. Eesti kontaktpunkt võtab seejärel ühendust vastava riigi kontaktpunktiga, kes omakorda pöördub hanke korraldaja poole probleemi selgitamiseks ja lahendamiseks. Eesti kontaktpunkt: Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond, [email protected].
Alates 2011. a suvest alustas Rahandusministeerium riigihangete alase analüüsitegevusega. Selle kutsus ellu eelkõige vajadus riigihangete seaduse ühtsema tõlgendamise järele. Eesmärgiks on muuta riigihangete läbiviimise praktikad ühetaolisemaks ning kvaliteetsemaks. Analüüsitegevusest on suur abi ka riigihangete seaduse võimalike muudatuste vajaduse väljaselgitamisel.
Riik (avaliku ja võrgustikusektori hankijad) ostjana tellib aastas 4-5 miljardi euro eest tooteid, teenuseid ja ehitustöid, seega on riigil ostjana märkimisväärne mõju turule ning vastutus maksumaksja vahendite kasutamisel oma tegevuste elluviimiseks tagada võimalikult hea tulemus.
Eesti 2035 strateegia järgi on Eesti aastaks 2050 konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Selle eesmärgi saavutamisel on riigihanked oma suure ostujõuga siin riigile heaks töövahendiks.
Ka Eestis on aeg realiseerida riigihangete ostujõust tulenev strateegiline potentsiaal ning toetada meie riigile oluliste eesmärkide saavutamist, sh keskkonna-, sotsiaal- ja majanduspoliitikat. Selleks on algatatud Eestile riigihangete valdkonna strateegiliste põhimõtete koostamine.
Riigihangete strateegilised põhimõtted. VV poolt heaks kiidetud 16.11.2023.
Strateegiapäeval tutvustavad Rahandusministeerium, Riigikantselei, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Sotsiaalministeerium riigihangete valdkonna strateegiliste põhimõtete dokumendi esmast versiooni, toimub paneeldiskussioon uue mõtteviisi rakendamise teemal ning kõigil hankijatel on võimalus kaasa rääkida ning anda enda panus väärtuspõhiste riigihangete kultuurile Eestis.
2023. a septembris algas Rahandusministeeriumi ja OECD koostööprojekt „Strateegiliste ja väärtuspõhiste riigihangete kasutuselevõtu edendamine riigihankeametnike professionaliseerimise kaudu“. Vt lisainfot projekti kohta siit.
Projekti raames pakutakse rahvusvahelise organisatsiooni (OECD) toel tegevusi Eesti hankijate võimestamiseks läbi teiste riikide parimate praktikate ning kogemuse ja kompetentsimudeli rakendamise. Projekti lõppeesmärgiks on saada Eestile väärtuspõhiste riigihangete edendamise tegevuskava, juhend- ja koolitusmaterjalid, tõsta riigisisest koolituspädevust, koostada hankespetsialistide kompetentsimudel ning ellu viia pilootprojektid uudse praktika loomiseks.
Projekti rahastab Euroopa Liit reformide ettevalmistamise rahastu kaudu (TSI).
Küsitlus hankijatele kompetentsimudeli projekti osas tagasiside saamiseks ja tutvustav veebiseminar 22.03.2024
Oleme jõudnud etappi, kus soovime edasi minna hankijate sisendile tuginedes. Selleks kutsume u 200 riigihangetega tegelevaid töötajaid (ja ametnikke) osalema esmase kompetentsimudeli tagasisidestamise ja kompetentsimudelil põhineva enesehindamise küsitluses.
Panuse andmine parema ja hankijate vajadusi arvestava kompetentsimudeli väljatöötamiseks on lihtne ega võta palju teie töötajate tööajast – selleks tuleb registreeruda ja osaleda 22.03.2024 kell 10:30 – 12:00 kompetentsimudelit ja küsitlust tutvustaval veebiseminaril ning vastata küsimustikule. Et tagada terviklik ülevaade ühest organisatsioonist osalevatest isikutest, palume asutuse esindajal registreerida hiljemalt 19.03.2024 kõik projektis osalevad töötajad korraga SIIN.
Küsitlusest saadud sisendi abil kujundatakse Eesti tuleviku riigihankespetsialisti profiil. Lisaks otsustatakse millistes valdkondades töötatakse Eestile OECD toel välja riigihankespetsialistide pädevuste tõstmise koolitusprogramm ning hankijat nende igapäevatöös abistavad juhendmaterjalid.
Kui küsitluses osaleb ühest asutusest enam kui 5 töötajat, on võimalik saada ka asutuse tasandil tagasiside ja soovitused, millised pädevused on piisavad ning milliseid võiks arendada. Lisaks eelnevale valitakse sisendit andnud hankijate seast praktiliste kogemuste andmiseks välja kolm asutust, kellel avaneb võimalus OECD tehnilise abi toel läbi viia piloothanked.
Hankijad, kel on huvi projekti tegevustes osalemise vastu, saavad registreeruda SIIN.
Projekti avaseminar 25.09.2023
Kutsume projektis osalemisest huvitatud hankijaid projekti avaseminarile 25. septembril kell 13:00 – 15:00 ministeeriumide ühishoones. Avaseminaril tutvustavad OECD ja Rahandusministeerium täpsemalt projekti eesmärke ja tegevusi.
* Nõustamistelefon ei tööta alates 1.05.2023. Küsimused palume saata kirjalikult. Küsimuses palume öelda, kas esindate hankijat, ettevõtjat või huvitatud isikut. Vastame hiljemalt 30 päeva jooksul. Enne päringu esitamist soovitame tutvuda korduma kippuvate küsimuste rubriigiga.
