Koolitusmaterjalid

Siit leheküljelt leiate koolitusmaterjale ja kasulikku infot.


Juhised riigiabi analüüsi tegemiseks

Riigi- või munitsipaalomandis oleva kinnisvara võõrandamise ja kasutusse andmise tehingute puhul tuleb läbi viia riigiabi analüüs. Rahandusministeeriumi riigihangete- ja riigiabi osakonna spetsialistid on koostanud abistava juhendi, mis annab ülevaate riigiabi tunnustest, nende tähendusest ja analüüsi tegemise käigust. Juhendi eesmärk on juhtida tähelepanu riigiabi andmise üldisele keelule ning sellest tingitud vajadusele koostada enne tehinguid riigiabi analüüs. 

Juhendi saate alla laadida siit:

Riigivaraseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusest

Riigikogu võttis 8. veebruaril 2023. aastal vastu riigivaraseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse. Seadus jõustub 1. aprillil 2023 ning juhime tähelepanu seaduses kajastatud peamistele muudatustele kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV) ja riigi vahelistes maatehingutes.
Muudatused on kantud soovist lihtsustada ja kiirendada riigi ja KOV-ide omavahelisi maatehinguid ning kontrollimehhanismi asemel suurendada ühiste huvidega arvestamist ja koostööd. Arvestatud on ka väiksemate ja turutõrke piirkondade KOV-ide erisuste ja huvidega.
Peamised muudatused:
1)    Maa võõrandamise tingimused muutuvad KOV-idele soodsamaks
•    Juhul, kui KOV ei ole riigilt omandatud maad lubatud otstarbel kasutama hakanud ja soovib selle maa tulu teenimise eesmärgil edasi võõrandada, tuleb KOV-il tasuda riigile hüvitist, kuid seda KOV-i poolt riigile makstavat tasu vähendatakse 65%-lt 50%-le (vara harilikust väärtusest) ja seda nii varem tasuta saadud maa edasivõõrandamisel (§ 33 lg 31) kui ka riigilt ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja omandamisel (§ 34 lg 1) .
•    Seejuures võib KOV ettevõtluskeskkonna arendamiseks või elamumaaks sobiva kinnisasja omandamise müügihinnast maha arvata KOV-i poolt kinnisasja oluliseks parendamiseks tehtud kasulikud kulutused, nt detailplaneeringu või trasside ja pääsuteede rajamise kulud (§ 34 lg 11).
•    Ettevõtluskeskkonna arendamiseks või elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel pikeneb tasumise tähtaeg 5 aastalt 7-le (§ 34 lg 2), mis on oluliseks leevenduseks turutõrkega piirkondade KOV-ide jaoks. 
•    Oluliseks soodustuseks on, et maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) alusel saadud maa edasivõõrandamisel ei pea KOV enam riigile üldse tasu maksma (§ 25 lg 4 tunnistatakse kehtetuks). See soodustus hakkab kehtima mh ka enne muudatuste jõustumist riigilt MaaRS-i alusel omandatud kinnisasjade osas (MaaRS § 406).
•    RVS-i alusel riigilt tasuta saadud maa edasivõõrandamisel tuleb aga tasu maksta. Muudatuse kohaselt peab KOV tasuta saadud maa võõrandamisel riigile tasu maksma olenemata müümise ajahetkest, st kaob varasem 10 aasta piir (RVS § 33 lõikest 3 välistatakse KOV-id ning eraldi säte KOV-idele § 33 lg 31). Samas saab KOV tasu vähendada enda poolt tehtud kasulike kulude võrra, mis on kinnisasja oluliselt parendanud. KOV ei pea hüvitist üldse tasuma, kui on oma eelarvevahenditega püstitanud võõrandatavale kinnisasjale hoone, mis on vajalik ülesande täitmiseks, milleks riik kinnisasja andis (§ 33 lg 32) ja mis on olnud otstarbekohaselt kasutuses.


2)    Otsustustasand tuuakse allapoole
Praegu peab RVS-i järgi KOV-ile maa kasutamiseks andmisel või võõrandamisel küsima nõusolekut Vabariigi Valitsuselt, MaaRS-i puhul aga mitte. Muudatustega loobutakse Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest ka RVS-i alusel ning kasutamiseks andmise ja võõrandamise otsustab kas riigivara valitseja, üldjuhul minister, või siis tema poolt volitatud asutus, näiteks Maa-amet või Transpordiamet (RVS § 19 lg 5, § 37 lg 1 ja § 37 lg 4 p 7). Selline muudatus tähendab, et riigivara valitsejal on õigus delegeerida teatud kindlatel juhtudel sellise otsuse tegemine riigiasutustele. Nimetatud konkreetsed otsustustasandid kehtestatakse näiteks Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas vastava keskkonnaministri määrusega, muudes valitsemisalades vastavate riigivara valitsejate otsustega, näiteks riigivara valitsemise kordades. Otsustustasandite määramisel riigivara valitsemise kordades on otstarbekas kasutada rahalisi piirmäärasid ja RVS-i analoogiat. Samuti ei ole edaspidi hoonestamata sotsiaalmaa toiminguteks (sihtotstarbe muutmiseks, võõrandamiseks või kasutusvalduse või hoonestusõigusega koormamiseks) vaja enam keskkonnaministri luba (MaaRS § 25 lg 3 senine sisu muutub kehtetuks ning sellesse lõikesse sõnastati KOV-ide kohustus enne sama seaduse alusel munitsipaalomandisse antud maa võõrandamisel või hoonestusõigusega koormamisel välja selgitada kinnisasja vajalikkus riigile - vt järgmine punkt). 


3)    Ühtlustatakse riigi ja KOV-ide huvide väljaselgitamise võimalusi
Muudatusega tasakaalustatakse KOV-ide ja riigi vastastikuse huvi avaldamise võimalusi. Seni oli nii, et kui maa ei olnud riigile vajalik ja see otsustati panna oksjonil müüki või anda lepinguga kasutusse, oli enne selle võõrandamist või kasutusse andmist KOV-il õigus näidata huvi maa omandamiseks oma ülesannete täitmiseks. Üldjuhul riik arvestas selle huviga. 
KOV-i ja riigi huvide tasakaalustamiseks on vajalik ka vastupidine - KOV-ile mittevajaliku maa suhtes, mis on omandatud riigilt RVS-i või MaaRS-i alusel tasuta, peab riigil olema avaliku huvi korral õigus sekkuda KOV-i maatehingusse enne maa müüki või hoonestusõiguse seadmist, et antud maa tagasi küsida oma ülesannete täitmiseks või maareservi arvamiseks. Maa küsitakse tagasi riigi maareservi, kui see on vajalik riigile sellistes avalikes huvides, nagu näiteks vahetusmaana kasutamise potentsiaal, samuti, kui on teada, et maa jääb tulevikus rajatava riigi taristuobjekti alla (juhul, kui maa on hoonestamata) jms. KOV-i sellekohane kohustus nähakse ette ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (§ 34 lg 31). Sel juhul kompenseerib riik vahepeal kinnisasja oluliselt parendamiseks tehtud kasulikud kulud (RVS § 33 lg 11). Kui aga KOV annab maa riigile tagasi omal initsiatiivil, siis riik parenduste eest hüvitist ei maksa (RVS § 33 lg 12).
Kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamine toimub hetkel riigi kinnisvararegistris. Sarnaselt toimub riigi huvi väljaselgitamine KOV-ile tasuta antud maa edasivõõrandamisel või hoonestusõiguse seadmisel läbi riigi kinnisvararegistri. KOV peab teavitama riigilt tasuta omandatud maa edasivõõrandamise või hoonestusõigusega koormamise kavatsusest kõiki riigivara valitsejaid (RVS § 4 lg 2).  Kooskõlas RVS § 96-ga tuleb õigustatud isikutel esitada taotlus 21 päeva jooksul registris teate avaldamisest. Kui selle aja jooksul taotlusi ei laeku, loetakse, et vara on riigile mittevajalik. 

KOVidele mittevajaliku vara riigile väljaselgitamine toimub riigi kinnisvararegistris. Huvi väljaselgitamiseks algatatakse registris kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamise menetlus alamliigiga kohaliku omavalitsuse teade. Alates 25. juulist 2023 tuleb KOVidel riigi kinnisvararegistris menetlus ise algatada ja teateid avaldada. Riigi kinnisvararegistri kasutajaõiguste saamiseks palume saata oma asutuse esindaja nimi ja isikukood registri kasutajatoe aadressile: [email protected]


4) Kogukonna ühistegevus tuuakse eraldi välja seadusest tuleneva ülesandena, mille jaoks võib riik anda kinnisasja KOV-idele kasutamiseks või võõrandada tasuta või alla hariliku väärtuse
Maareformi käigus on riigi omandisse jäetud maaüksusi, mida kohalikud elanikud on püsivalt kasutanud ühise aiamaana või muuks ühistegevuseks ning mille kasutamine sel otstarbel on ka edaspidi elanikele vajalik ja põhjendatud. Kogukondadel ja KOV-idel on soov rajada elanikele nende vajadusi arvestavaid, looduses viibimist ja tervislikke eluviise toetavaid ühisalasid, nagu mänguväljakud, koerte jalutusalad, lauluväljakud, külaplatsid vm vabaõhutegevuste alad ning kogukondlikud aiamaad. 
Kuna praktikas on tekkinud selles osas ebaselgus, siis selle vähendamiseks lisatakse kogukondlik ühistegevus konkreetselt seadusesse, et oleks üheselt mõistetav, et kogukonna ühistegevuseks sobiva kinnisasja võib KOV-ile anda kasutada või võõrandada sarnastel tingimustel nagu teiste KOV-ile seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku maa puhul (RVS § 18 lg 2 p 1 ja 33 lg 1 p 1). Juhul, kui RVS-i alusel esitatavate taotluste ja läbiviidavate menetluste kohta tekib Teil lisaküsimusi, palume pöörduda Keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonna poole e-posti aadressil [email protected] või Maa-ameti maatoimingute osakonna poole e-posti aadressil [email protected].


5)    Riigikogu menetluse käigus lisandusid ka mõned riigihangete seaduse muudatused, millest KOV-e puudutab järgmine:
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamise alusena lisatakse riigihangete seadusesse (edaspidi RHS) täiendav punkt, mis võimaldab sellist menetlust kasutada ka juhul kui hankelepingu ese on elektrienergia ostmine universaalteenusena elektrituruseaduse § 765 mõistes ja hankija kaasab menetlusse vähemalt kolm ettevõtjat. (RHS § 50 p 11). Muudatuse selgituses on kirjeldatud järgmist: Elektrituruseaduse muutmisega võimaldatakse 1. detsembrist 2022 30. aprillini 2026. a kohaliku omavalitsuse üksustele universaalteenust. Universaalteenusele üle minek toob kaasa uute elektrienergia ostulepingute sõlmimise, sest RHS seadus ei võimalda olemasolevaid elektrienergia lepinguid muuta ilma, et universaalteenusele uut riigihanget ei korraldata.
Riigihangete direktiivide kohaldamisalasse jäävate riigihangete kohta, st riigihangete, mille eeldatav maksumus ületab rahvusvahelisi piirmäärasid (asjade ostmisel kohaliku omavalitsuse üksuste poolt alates 215 000 eurot ilma käibemaksuta), ei ole Euroopa Liidu liikmesriikidel võimalik riigisiseselt erisusi kehtestada. Erisusi on võimalik teha alla nimetatud piirmäärade. Selleks on võimalik kehtestada uus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse alus, eeldusel, et riigihanke maksumus jääb alla rahvusvahelise piirmäära, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel sõlmida uued elektrienergia ostmise lepingud universaalteenusena piisavalt kiiresti, et asuda võimalust kasutama võimalikult varakult. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses ei ole kehtestatud minimaalset pakkumuste esitamise tähtpäeva ega ole ka nõuet, et pakkumus tingimata tuleks esitada, st lepinguni on võimalik jõuda läbirääkimiste teel, st ka üksnes minimaalselt lepingu sõlmimiseks vajaliku teabe vahetamise tulemusena. Pärast lepingu sõlmimist tuleb hankijal esitada riigihangete registrile hankelepingu sõlmimise teade tavakorras. Kuivõrd läbirääkimiste käigus on võimalik, et ettevõtjad pakuvad hankijale erinevat vahendustasu, on lisatud nõue, et menetluses tuleks läbi rääkida või pakkumuse esitamise ettepanek esitada vähemalt kolmele ettevõtjale. Kehtivate lepingute ennetähtaegne lõpetamine ei kuulu riigihangete seaduse kohaldamisalasse, kui just lepingu lõpetamisel ei lepita kokku mingites täiendavates tingimustes, millisel juhul tuleks seda käsitleda lepingu muutmisena, millele seab piirangud RHS § 123. Seega tuleb lepingute ennetähtaegsel lõpetamisel ennekõike lähtuda võlaõigusseadusest.


6)    Muud muudatused, mis puudutavad laiemat ringi, mitte ainult KOV-e:
•    seaduses sätestatakse õiguslik alus, millele tuginedes kehtestatakse riigi maareservi säilitamise põhimõtted ja reservi määramise kord ning koostatakse vastav valitsuse määrus (RVS § 10 lg 8);
•    mittetöötavad sätted tunnistatakse kehtetuks. Muudatustega tunnistatakse kehtetuks RVS-is olev eriregulatsioon kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamisel ja võõrandamisel ettevõtluskeskkonna arendamiseks Eesti majandusarengule oluliste investeeringute tegemiseks (5. peatüki 5. jagu §-d 741 ‒ 745), kuna kavandatud regulatsioon ettevõtetele ja KOV-idele ettevõtluseks maa otsustuskorras ja tasuta võõrandamiseks ei osutunud rakendatavaks riigiabi reeglite tõttu;
•    muudetakse paindlikumaks maa hindamise regulatsiooni, laienevad riigivara valitseja ja Maa-ameti võimalused hindamist läbi viia (RVS § 181 lg 2 p 1 ja 6; § 46 lg 2).
Seadus jõustub 1. aprillil 2023 ning 10 a piirangu kaotamine RVS-is ja MaaRS-i alusel omandatud kinnisasjade edasimüügil hüvitise nõudmisest loobumine jõustuvad tagasiulatuvalt ka enne 1. aprilli 2023 riigilt KOVidele võõrandatud kinnistute suhtes (RVS 1083 § ja MaaRS § 406). See tähendab, et ka nende maade osas, mida KOV on omandanud riigilt RVS-i või MaaRS-i alusel tasuta enne seaduse jõustumist, hakkavad kehtima uued nõuded (vt p 1). 
Eespool punktis 5 selgitatud RHS muudatus jõustus 2023. aasta 24. veebruaril.

Keskvalitsuse hoonete energiasäästu suunised

Suuniste eesmärk on vähendada keskvalitsuse kasutuses hoonete energiatarbimist juba eeloleval kütteperioodil, samuti suvisel jahutusperioodil.
Energiatarbimise vähendamine keskvalitsuses mõjutab positiivselt:
a)    energiakandjate hinda kõikide tarbijate jaoks, seejuures suurim mõju võib olla tipukoormuste elektrienergia hinnale;
b)    energia kättesaadavust;
c)    eeskuju ülejäänud tarbijatele.

Koolitusmaterjalid

Traditsiooniline riigi kinnisvara infopäev toimus seekord Zoomis.
Infopäeval anti ülevaade käimasolevatest protsessidest ja projektidest:

-          Juhtimiskavad ja RES - Eve Murumaa
-          Riigimajade projekt - Silver Salla, Merilin-Siret Sahku
-          C02 ja PPP - Lennart Lepik
-          HOPE ja Avaliku sektori investeeringute tõhustamiskava – Janno  Veskimets
-          Riigi kinnisvararegistri arendused – Katrin Solvak
-          Riigi kinnisvarastrateegia koostamise plaan – Eve Murumaa:

Failid: 

 

RAM riigivara osakond korraldab traditsiooniliselt kaks korda aastas infopäevi riigivara valitsejatele. 19. novembri infopäeval räägiti kinnisvararessursi planeerimisest ja rahastamisest, käimasolevatest arendusprojektidest ja üldisematest riigi kinnisvarapoliitikaga seotud teemadest.

Aktuaalsed märksõnad:

  • Pidev rakendamine ja arendamine muutuvas keskkonnas - muutustes peitub võimalusi ja riske.

  • Koostöö teiste kinnisvara valdkondadega - riigi kinnisvarapoliitika võimalik laienemine, ruumikompetentsi koondamine.

  • Kinnisvara juhtimiskava alusel planeerimine ja kogumipõhised otsused kui uus reaalsus (HOPE).

  • HOPE VTK kooskõlastamiseks jaanuaris 2020.

  • Riigi kinnisvararegistri arendused koostöös Maa-ametiga alates veebruarist 2020.

  • Riigivara valitseja korra teemaline ümarlaud tulemas.

  • Ruumiloome seminarid 2020 sügisest.

Infopäeva salvestust on võimalik vaadata siit:
I osa https://youtu.be/UUD1ijtDHEg
II osa http://https://youtu.be/giVMToK9eMc

Riigi kinnisvarajuhtimise võimekuse arendamine

Keskse koolituse (KEKO) programmist 2013 - 2014 aastatel kavandatud ja läbiviidud koolitustsükkel, mille raames tõsteti riigi kinnisvaratöötajate võimekust kasutuslepingute sõlmimisel ja kinnisvara korrashoiu korraldamisel.

  1. Kasutuslepingute (üürilepingute) sõlmimine. Eesmärk: Tutvustada õigusaktide nõudeid kasutuslepingutele, tõsta töötajate võimekust kasutuslepingute (eelkõige üürilepingute) ettevalmistamisel ja lepingu läbirääkimistel nii riigivara kasutusse andmisel kui ka kasutusse võtmisel, sh Riigi Kinnisvara AS-ga sõlmitavad lepingud. (Riigivaraseaduse ja VV määrusega kehtestatud nõuete rakendamine).
  2. Kinnisvara korrashoid. Eesmärk: Tutvustada kinnisvara korrashoiu üldtunnustatud põhimõtteid. Tõsta riigivaratöötajate võimekust kinnisvara hooldusraamatu pidamisel, kulude planeerimisel, korrashoiulepingute sõlmimisel nii kinnisvara omanikuna kui üürnikuna pikaajalistes lepingutes (Riigivaraseaduse §91 lõigetes 5 ja 6 esitatud nõuete rakendamine).

  3. Riigi kinnisvara juhtimissüsteem ja otsustusprotsessid. Eesmärk: Tutvustada riigi kinnisvara juhtimissüsteemi ja otsustusprotsesse. Tõsta riigivaratöötajate võimekust hoonestatud kinnisvara juhtimisotsuste ettevalmistamisel, võimalike alternatiivide kaalumisel ja finantsmõjude analüüsil, varaga seotud riskide analüüsil ja sobiva korraldusmudeli valikul (Tarkade otsuse fondist finantseeritud projektide "Riigi hoonestatud kinnisvara juhtimisinfo mudel" tulemuste alusel). 

Koolitus "Kinnisvara kasutuslepingute sõlmimine"

Rahandusministeeriumi tellimusel toimus 7. ja 30.mail 2013 kaks koolituspäeva "Kasutuslepingute sõlmimine avaliku sektori kinnisvaratöötajatele", mille viis läbi Kinnisvarakool OÜ.

Koolituse eesmärk oli tutvustada õigusaktide nõudeid kinnisvara kasutuslepingutele, tõsta osalejate võimekust kasutuslepingute ettevalmistamisel ja lepingu läbirääkimistel nii kinnisvara kasutusse andmisel kui ka kasutusse võtmisel.
Koolitusel anti ülevaade kasutuslepingute sõlmimise üldistest õiguslikest alustest ning riigivaraseaduse ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud nõuetest ja nende rakendamisest.

Koolituse sihtgrupiks olid avaliku sektori asutuste töötajad, kes tegelevad kinnisvaralepingute ettevalmistamisega, sõlmimisega ja haldamisega. Kokku osales koolitusel 146 avaliku sektori kinnisvaratöötajat.

Koolitus "Kinnisvara korrashoiu alused"

Programmi "Keskne koolitus 2012-2013" raames toimus Rahandusministeeriumi tellimusel kaks avaliku sektori kinnisvaraspetsialistidele mõeldud koolitust "Kinnisvara korrashoiu alused", mille viis läbi Kinnisvarakeskkonna Ekspert OÜ. Koolitused toimusid 03. mail  ja 23.mail 2013, kokku koolitati 145 avaliku sektori kinnisvaratöötajat.

Koolituste eesmärk oli tõsta riigiasutuste kinnisvaratöötajate võimekust kinnisvara korrashoiutegevuste korraldamisel, kulude planeerimisel, teenuste hankimisel ja korrashoiulepingute sõlmimisel.
Koolitusel osalesid avaliku sektori kinnisvaratöötajad, kelle tööülesanneteks on vastutada riigile ja omavalitsustele kuuluva kinnisvara korrashoiu eest. 

Koolitus "Hoonestatud kinnisvara üürilepingud"

Koolituse peaeesmärk oli tutvustada Vabariigi Valitsuse määrust 30.09.2013 nr 142 „Hoonestatud kinnisvara riigile kasutamiseks andmise lepingute üldtingimused  ja üürihinna kujunemise alused“ (edaspidi üürimäärus) ja tõsta seeläbi töötajate võimekust üürilepingute ettevalmistamisel. Koolitusel anti ülevaade määrusega sätestatud nõuetest ja rakendamise praktikast konkreetsete kaasuste näitel. Koolitusel käsitleti üürilepingu tingimusi, üürihinna kujundamist ja mõtestati lahti üürimääruse seosed finantsarvestuse ja eelarveprotsessiga.
Projekti raames viidi 2014. a märtsis läbi kolm koolituspäeva riigivara valitsejatele ja Riigi Kinnisvara AS töötajatele. Koolituspäevadel osales kokku 95 inimest.

Viimati uuendatud 24.01.2024