Riigieelarve strateegiaga 2024-2027 saab tutvuda: Riigi eelarvestrateegia
2024. aasta riigieelarve materjalidega saab tutvuda: Riigieelarved
Rahandusministri Mart Võrklaeva sõnul on järgmise aasta eelarve samm stabiilsema tuleviku suunas:
"2024. aasta riigieelarvet kokku pannes oli valitsusel kaks valikut - kas laseme riigi veelgi suurematesse laenuvõlgadesse, sest üha suurem eelarvedefitsiit tuleb katta uute laenudega, või oleme jätkuvalt endaga hakkama saav vaba ja korras riigirahandusega riik. Uue valitsusena oleme üksmeelel, et meil ei ole riigina enam aega aina süvenevat probleemi tulevikku lükata ning tulusid ja kulusid tasakaalu viivad otsused tuleb teha kohe, juba selle eelarvega. 2024 riigieelarve olulisemad maksu- ja kokkuhoiuotsused saidki tehtud suve alguses, kohe pärast uue valitsuse ametisse astumist.
Järgmise aasta riigieelarve on vastutustundlik ja tulevikku vaatav. Nii riigieelarve kui ka nelja aasta eelarvestrateegia fookused on Eesti riigikaitse - nii sõjaline kui laiapindne, majanduskasv läbi rohereformide ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse ning Ukraina toetamine.
Eesti julgeolekuolukord on Ukrainas toimuva Venemaa täiemahulise sõjalise agressiooni tõttu endiselt taasiseseisvumisaja kõige keerulisem. Sestap tõstame kaitsekulud 3 protsendini SKPst, 2024. aastal on need üle 3,2 protsendi SKPst. See tähendab, et nelja aastaga panustame riigikaitsesse 5,6 miljardit eurot. Laiapindse julgeoleku tugevdamiseks on Riigikantselei koos ministeeriumitega koostanud tegevusplaani ning selle elluviimiseks eraldame järgmisel neljal aastal kümneid miljoneid täiendavaid vahendeid.
Julgeolekugarantii annab meile ka Ukraina toetamine, mida teeme nii läbi suurte rahvusvaheliste fondide, Euroopa Liidu eelarve ja ka otse läbi riigieelarve. Iga euro, mille panustame Ukrainas sõja lõpetamiseks ja ülesehituses osalemiseks, tuleb perspektiivis Eesti majandusse mitmekordselt tagasi.
Tõsi, Eesti majandus ei ole praegu oma parimas vormis, kuid selle kasvu üheks tugevaks vundamendiks on korras riigirahandus. Meie riigirahanduses on pikaajalisem probleem, mis algas juba enne kriise. Heade majanduskasvu aastatel, 4-5 protsendi majanduskasvu juures, lasti eelarve struktuursesse defitsiiti. See oleks olnud aeg eelarvepositsiooni parandamiseks ja reservide kogumiseks.
Alates 2020. aastast, mil algas COVID-19 kriis, kukkus Eesti valitsussektori eelarve veelgi sügavamasse puudujääki. Ühest küljest on kulude kasvu tinginud kriisid, kuid teisalt on EL eelarvereeglite rakendamise peatamine võimaldanud võtta vastu täiendavaid kuluotsuseid ilma neile kuludele katteallikat otsimata. Seetõttu ei saa tänast keerulist riigirahanduse olukorda panna üksnes kriisiaastate süüks, vaid ka edasilükatud valikute süüks.
Nii olemegi jõudnud olukorda, kus meil tuleb seatud eesmärkide täitmiseks muuta riigieelarve baasseadust, milles kehtestatud eelarvereeglite raamistik on töötatud välja enne kriisiaastaid ja ei ole seetõttu kooskõlas eelarvedistsipliini tagamise tegelike vajadustega suurte kriiside korral ja pärast suuri kriise. Seega soovime eelarvetasakaalu puudutavad reeglid viia täiel määral kooskõlla Euroopa Liidu reeglistikuga.
Eelarvereeglid peavad oleme riigile jõukohased ja aitama parandada riigi rahandust. 2024. aasta eelarve struktuurne puudujääk jääb 2023. aastaga võrreldes samale tasemele, -1,2 protsenti SKPst ning nominaalne defitsiit on -2,9% SKPst. Kevadel, ilma uue valitsuse eelarvepoliitiliste otsusteta, olid need numbrid vastavalt -2,6% ja -4,2% SKPst, ehk 2024. aasta eelarvega suudame riigi rahakoti seisu parandada ca 500 miljoni euro võrra, mis on ühe aastaga märkimisväärne paranemine ning seda suuresti tänu suve algul tehtud maksu ja kokkuhoiuotsustele. Edaspidi ehk alates 2025. aastast plaanime hoida struktuurset positsiooni -1 protsenti SKPst või sellest paremana.
Vaid hea majanduskasvuga eelarvetasakaaluni ei jõua, sest koos kasvava majandusega käivad käsikäes kasvavad kulud. Nõutav hüpe SKPs on selleks liiga suur, et eelarve selline parandamine pelgalt majanduskasvust oleks reaalne. Seega suurest rahalisest august välja ronimine nõuab raskeid otsuseid ja tulude suurendamist. Ilma nende otsusteta peaks Eesti riik suvise prognoosi kohaselt 2027. aastal maksma ainuüksi laenuintresse 480 miljonit eurot, mida saaks selle asemel kasutada Eesti hariduse, majanduse ja inimeste hüvanguks.
Esimesed suured otsused, mis mõjutavad 2024. aasta eelarvet oluliselt paremuse suunas, said avalikult läbi arutatud ja vastu võetud juba tänavu suve alguses, et ühiskonnal oleks aega nendega arvestada ja harjuda. Muutsime perehüvitised riigile jõukohasemaks, millega säästame riigile aastatel 2024-2027 kokku üle 500 miljoni euro. Enne suve vastuvõetud maksumuudatustega astusime esimesed suured sammud riigirahanduse kordategemiseks ja Eesti kaitsevõime tõstmiseks. Lisatulu juba jõustunud maksumuudatustest on järgneva nelja aasta peale kokku ligi 800 miljonit eurot, millest ligi 300 miljonit eurot kajastub juba järgmise aasta eelarves, kui käibemaks tõuseb senise 20 protsendi pealt 22 protsendini.
Maksutõusude kõrval on fookuses ka aus konkurents, ehk maksude nutikas ja tõhus kokku kogumine. Selleks muudame maksujärelevalve efektiivsemaks nii tulumaksu kui ka käibemaksu kogumisel ning toome eelarvesse lisaraha juurde 15 miljonit eurot aastas.
Täiendava panuse kokkuhoiu ja lisatulude leidmiseks järgmise aasta eelarvesse andsid kõik ministeeriumid, kus pöörati kiire pilk valitsemisalade sisse, selgitamaks välja süsteemi ja teenuste korrastamiseks vajalikud tegevused. Täiendav kokkuhoid lisandub nulleelarve ja eelarve revisjoni käigus, mis viiakse läbi koos ministeeriumite ja asutustega järk-järgult nelja aasta jooksul. Esimesena vaatavad üle oma teenused ja hindavad nende vajadust ning tõhusust Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes kokku juhivad üle poole riigieelarvest. Peame liikuma rohkem vajaduspõhisuse ja riigi raha säästlikuma kasutuse poole.
2024. aasta eelarvega ei paranda me ainult suurt eelarve puudujääki, vaid märkimisväärse summa suuname investeeringutesse, millega ellu viia rohereforme ja käivitada majandust. Tähtsad on investeeringud majanduse veresoontesse ehk raudteedesse, kergliiklusteedesse, ühistransporti ja maanteedesse. Siinjuures on suureks abiks Euroopast meile eraldatud toetusmiljardid. Tuleval aastal suuname majandusse investeeringute ja investeeringutoetustena 1,9 miljardit eurot.
Samuti on meie eesmärk tark rahvas, teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis, mis aitab samuti meie majandust kasvatada. Selleks peame tagama õpetajatele ja õppejõududele väärika palga ning arendus- ja teadustegevuse ja innovatsiooni rahastuse. Järgmise aasta eelarvest eraldasime õpetajate palgatõusuks 25 miljonit eurot. Valitsuse üks prioriteete on eestikeelsele haridusele üleminek, selleks sai eelarves eraldatud lisaks 27 miljonit eurot järgmisel neljal aastal ning eestikeelsele haridusele üleminekuks panustame nüüd aastas 71,9 miljonit eurot. Üle 20 miljoni aastas suuname Eesti kui digiriigi IT baastaristu investeeringuteks ja küberturvalisusesse.
Lõpetuseks, kui meie püsikulud ja tulud on tasakaalus ning targalt ja vajaduspõhiselt sihitud, saame nutikalt meie tuleviku tarvis ka laenuraha eest investeeringuid teha. Jätkame kindlal sammul eelarve kordategemise suunas ja suur tänu kõikidele, kes 2024. aasta eelarve koostamisel oma panuse andsid.
Koos pingutades teeme riigieelarve korda!"
