2023. aasta eelarvest kantakse 2024. aastasse 750 miljonit eurot, millest kulud moodustavad 638 mln eurot, investeeringud 100 mln eurot ja finantseerimistehingud 3,8 mln eurot.
2022. aasta eelarvest kanti vahendeid 2023. aastasse üle kokku 958 miljonit eurot, millest veerandi (231 mln) moodustasid 2022. aasta lisaeelarve vahendid ja 184 mln finantseerimistehingud. Kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute üle kandmine on osa eelarve paindlikkusest olukorras, kus investeeringute ja teatud tegevuskulude planeerimine rohkem kui aasta ette võib olla ebatäpne.
"Eelmiste aastate ülekantavad vahendid olid moonutatud seoses järjestikuste lisaeelarvetega. Lisaeelarved olid suunatud erakorralistele vajadustele: tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamine pärast COVID-19 pandeemiat ja Vene agressioon Ukrainas, millega kaasnesid erinevad majandusmõjud ning põgenikega seotud tegevuste rahastamine,“ ütles rahandusminister Mart Võrklaev.
"Ülekantavate vahendite koondmaht on vähenemistrendil ja seda paljuski tänu meetmetele, mis aitavad parandada eelarve planeerimist ja kulutuste efektiivsust. Põhjendamatu kasutamata vahendite kuhjumine, eriti keerulises eelarve olukorras, tähendab, et samal ajal jääb kuskil midagi olulist tegemata. Ülekantavad vahendid on saanud aastaid väga hoogsas tempos kasvada. Alates eelmise aasta suvest, kui valitsus leppis kõigile ministeeriumitele konkreetsed kokkuhoiu ülesanded, on tulemus näha. Ülekantavate vahendite maht on hakanud vähenema, kuid seda mitte kõigis ministeeriumites,“ tõdes Võrklaev.
Pidev jääkide kasv teatud valdkondades võib viidata läbimõtlemata eelarve planeerimisele. Eelmisest aastast 2024. aasta eelarvesse kannavad kõige rohkem vahendeid üle Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Siseministeerium. Praegu on vaja välja selgitada kõigi ministeeriumite kohustustega kaetud ülekantavate maht ja leida võimalusi tegevuste täpsemaks planeerimiseks.
Eelarverevisjoni raames analüüsitakse täpsemalt läbi Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalade eelarved. Revisjoni eesmärk on tagada riigi eelarvevahendite tõhus kasutus ning vabastada riigi eelarvestrateegias seniste püsikulude arvelt vahendeid, mida on võimalik ümber suunata valitsuse prioriteetsete eesmärkide elluviimiseks. Lähitulevikus laiendatakse eelarveprotsessi jaoks analüüsi kolmelt ministeeriumilt kõigile. Samuti on töös teised meetmed, mille rakendamine aitab vähendada ülekantavate vahendite mahtu, parandada riigi rahaliste vahendite kasutamise efektiivsust ja tagada, et planeeritud projektid viiakse õigeaegselt ning eelarvele vastavalt ellu.
Ülekantavate vahendite kärpimisel puudub üks-ühene seos eelarvepositsiooni paranemisega. Eelarveprognoosis ei ole ülekantavatel vahenditel olulist mõju eelarvetasakaalule, sest ka käesolevast aastast kandub senise praktika põhjal vahendeid järgmisesse aastasse. Seetõttu võib kärpe korral väheneda ka käesolevast aastast edasi kantavate vahendite summa kui planeeritud tegevusi päriselt ei vähendata ja kogukulu 2024. aastal sellisel juhul ei muutu. Ministeeriumitel tuleb tegeleda iga-aastaste püsivate ja ebamõistlikult suurte jääkide tuvastamisega, kõigi kulude vajalikkust põhjalikult kaaluda ning planeerimistäpsust parandada.
