„Euroopa liidu fondide kasutamine peab nii nüüd kui tulevikus toetama majanduse konkurentsivõimet. Seda tuleb teha võimalikult lihtsalt ja paindlikult, et toetused oleksid vajalikul hetkel ettevõtjatele ja teistele taotlejatele mugavalt kättesaadavad,“ sõnas kohtumisest osa võtnud rahandusminister Mart Võrklaev.
Rahandusminister lisas, et fondide fookuses peab olema ka tulevikus oluliste arenguhüpete rahastamine ning üleminek digitaliseeritumale ja ressursitõhusamale majandusele. Eesti jaoks on oluline leida võimalusi, kuidas muuta ühtekuuluvuspoliitika veelgi mõjusamaks, tõhusamaks ja vähendada bürokraatiat. Hetkel on meil kasutada 2021-2027 rahastamisperioodi laialdased toetusvõimalused, kuid peame mõtlema ka sellele, millist tuge ja kuidas peaksid Euroopa Liidu fondid pakkuma pärast 2028. aastat. „Rõhutasime, et sisuliste muudatuste kõrval on oluline ka ajastus - uue rahastamisperioodi alguseks tuleb üle Euroopa õigeks ajaks valmis olla, et jätta projektide elluviimiseks maksimaalne ajaraam,“ lisas minister.
Kohtumisel osalenud Euroopa Komisjoni regionaalarengu voliniku Elisa Ferreira sõnul peab solidaarsusel põhinev ühtekuuluvuspoliitika ka tulevikus toetama Euroopa Liidu tasakaalustatud ja järjepidevat arengut võttes arvesse nii pikaajalisi kui lühiajalisi väljakutseid, mis liikmesriikide ja EL ees seisavad. Ühtekuuluvuspoliitika on tsement, millel on oluline roll EL tugevuse tagamisel.
Eesti saab perioodil 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondidest 3,37 miljardit eurot. Praeguse rahastamisperioodi eesmärgid on nutikam, rohelisem, ühendatum, sotsiaalsem ja inimestele lähedasem Eesti ning õiglane üleminek. Järgmine periood algab 2028. aastal ning arutelud selle ettevalmistamiseks käivitusid eelmisel aastal.
