„Vahepealsed kriisid on tugevalt räsinud ELi riikide majandusi, mis on kaasa toonud eelarvepuudujääkide suurenemise ja hüppelise võlakoormuse kasvu – meie kõigi ühistes huvides ja majanduse kasvu toetamiseks on oluline see trend võimalikult ruttu teist pidi pöörata,“ selgitas täna Brüsselis ELi rahandusministrite kohtumisel osalenud Mart Võrklaev.
„Reformitud reeglid aitavad kaasa puhvrite kogumisele headel aastatel, et olla valmis järgmisteks kriisideks ja langustsükliteks,“ lisas minister.
Selleks, et reeglitest oleks ka reaalne kasu võlakoormuse ja eelarvepuudujäägi vähendamiseks, toetab Eesti lisaks eelarvete kulukasvu määramisele ka täiendavate konkreetsete minimaalsete eesmärkide seadmist nii defitsiidile kui ka võlataseme vähendamisele suurema riskiga majandustes. Seni on näiteks kokku lepitud kinni hoida eelarvepositsiooni parandamise nõudest vähemalt 0,5 protsendi võrra aastas kuni liigse eelarvedefitsiidi kõrvaldamiseni. Teiste nõuete täpsustamise osas töö veel jätkub.
Tulenevalt halvenenud julgeolekuolukorrast Euroopas toetab Eesti ka ettepanekut võtta eelarvepuudujäägi ja võlataseme kriteeriumite täitmise hindamisel arvesse kaitsekulutuste suurendamist.
Pärast mitmeaastast eelarvereeglite pausil olekut on reformitud reeglite jõustamine oluline, et tagada makromajanduslik stabiilsus ja jätkusuutlik majanduskasv. Reeglite järjekindel rakendamine aitab maandada kõrgete võlatasemetega kaasnevaid riske, mida aastatepikkune „eelarveline lohakus“ on kasvatanud.
