Juuni lõpu seisuga oli eelarvepuudujääk 346 miljonit eurot, mis moodustab rahandusministeeriumi viimase prognoosi järgi 0,9% aastasest oodatavast SKPst.
Valitsussektori tasanditest olid kulud tuludest suuremad keskvalitsuses. Kohalikud omavalitsused ning sotsiaalkindlustusfondid olid juuni lõpuks ülejäägis. Valitsussektori puudujääk tervikuna oli möödunud aasta algusega võrreldes 204 miljoni euro võrra suurem keskvalitsuse halvema eelarveseisu tõttu.
Keskvalitsus (peamiselt riigieelarve) oli juuni lõpus 533 miljoni euro suuruses eelarvepuudujäägis, mis oli aasta varasemaga võrreldes 209 miljoni võrra suurem kasvanud tulumaksutagastuste ning kulude kiirema kasvutempo tõttu. Esimese poolaasta kokkuvõttes on enim kasvanud toetused, peamiselt sotsiaaltoetused, ning finantskulud. Juunis vähenes keskvalitsuse puudujääk 30 miljoni euro võrra tänu kulude kasvust kiiremale tulude kasvule.
Sotsiaalkindlustusfondide sektori, ehk Tervisekassa ja Töötukassa, eelarvepositsioon oli juuni lõpu seisuga 74 miljoni euro suuruses ülejäägis. Tervisekassa eelarvepositsioon paranes juunis tugeva maksulaekumise tulemusel 16 miljoni euro võrra ulatudes 68 miljoni euroni, mis on aasta varasemaga võrreldes 15 miljoni võrra enam. Töötukassa jõudis juuni lõpuks 6 miljoni euro suuruse ülejäägini, mis jääb aasta varasemale tulemusele siiski 6 miljoniga alla. Halvem eelarvepositsioon tuleneb aasta varasemaga võrreldes suuremast töötusest. Juuni lõpus oli registreeritud töötuid ligi 49 700, mis on 3 900 inimese võrra rohkem kui aasta varem. Kui välja võtta Ukrainast saabunud ajutise kaitse saajad, oleks registreeritud töötus olnud ligi 900 inimese võrra väiksem, kui aasta varem juuni lõpus. Kevadel oli registreeritud töötus kerges langustrendis, kuid suvel on püsinud muutumatuna.
Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk ulatus juuni lõpuks 113 miljoni euroni, mis on 4 miljoni euro võrra aastatagusest väiksem. Vaatamata heale füüsilise isiku tulumaksu laekumisele halvenes eelarvepositsioon juunis veidi, see tulenes suurenenud kuludest.
Joonis 1. Valitsussektori eelarvepositsioon allsektorite lõikes
Riigieelarve kogukulu suurenes juunis peamiselt sotsiaaltoetuste, edasiantud maksutulude ja finantskulude kasvu tõttu
Riigieelarveliste asutuste kogukulu suurenes juunis eelneva aasta juuniga võrreldes 93 miljonit eurot ehk 7,4%, mistõttu juuni kogukulude mahuks oli 1,342 miljardit eurot. Kuludest suurenesid enim sotsiaaltoetused, edasiantud maksutulud ja finantskulud. Esimese poolaasta jooksul on suurenenud riigieelarveliste asutuste kulud 1,144 miljardi euro võrra kasvutempoga 17,1%. Poolaasta kogukulude kasvust üle poole, täpsemalt 64%, moodustab sotsiaal- ja tegevustoetuste kasv.
Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantava maksutuluta, suurenesid juunis 829,5 miljonilt eurolt 886,4 miljoni euroni ehk 56,9 miljonit eurot eelneva aasta juuniga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 6,9%. Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud suurenesid juunis peamiselt sotsiaaltoetuste ja finantskulude kasvu tõttu. 6 kuuga on suurenenud riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud 623,5 miljoni euro võrra ehk 14,1%.
Kodumaiseid toetuseid anti riigieelarveliste asutuste poolt juunis 47,2 miljoni euro võrra ehk 8,3% enam eelneva aasta sama ajaga võrreldes. Kodumaistest toetustest suurenesid sotsiaaltoetused 50,2 miljonit eurot ja kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 4,1 miljoni eurot. Kodumaistest toetustest vähenesid tegevustoetused 7 miljonit eurot ja kodumaised investeeringutoetused 0,2 miljonit eurot. Sotsiaaltoetustest kasvasid vanaduspensionid 29,7 miljonit eurot, paljulapselise pere toetus 9,1 miljonit eurot, lapsetoetus 5,2 miljonit eurot ja ennetähtaegne vanaduspension 2,2 miljonit eurot. Pensionid on kasvanud keskmisest kiiremini käesoleva aasta jaanuaris toimunud erakorralise 20 euro suuruse pensioni baasosa tõusu tõttu. Peretoetuste kasvu põhjuseks on veebruaris jõustunud seadusemuudatused, mille kohaselt esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema lapse toetus tõusis 80 euroni kuus, lasterikka pere toetus 3 kuni 6 lapse puhul 650 euroni kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 850 euroni kuus. Kodumaist sihtfinantseerimist tegevuskuludeks kasvatasid juunis Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele vahendamiseks antud toetused, Töötukassale eraldatav töövõimetoetus ja Tervisekassale antud toetused Ukraina sõjapõgenikega seotud kulude katteks.
Välismaiseid toetuseid kasutasid riigieelarvelised asutused juunis 8 miljoni euro eest rohkem kui eelneva aasta juunis, mis teeb aastaseks kasvutempoks 10,4%. Riigieelarveliste asutuste välistoetuste vahendamine oli juunis languses, mistõttu tulenes kasv vaid riigieelarveliste asutuste endi välismaistest vahenditest tehtud tegevuskulude ja investeeringute suurenemisest. Esimese 6 kuu jooksul on kasutanud riigieelarvelised asutused välismaiseid toetuseid 30,2% ehk 78,5 miljoni euro võrra rohkem kui eelneval aastal samal ajal.
Majandamiskulude aastane kasv, juunis 13,8% ehk 11,6 miljonit eurot, tulenes peamiselt kaitseotstarbeliste kulutuste suurenemisest. Laskemoona soetamise kulu on suurenenud aastaga 6,7 miljoni euro võrra ja relvastuse ning selle tarvikute hankimise kulu 3,2 miljoni euro võrra. Rajatiste korrashoiuteenuste kulud on kasvanud aastaga 1,5 miljoni euro võrra Erra ja Kiviõli jääkreostuse ohutustamise tõttu. Majandamiskuludest on vähenenud juunis võrreldes eelneva aasta sama ajaga kulutused raviteenuste osutamiseks 1,1 miljoni euro võrra, kuna eelmisel aastal seoses koroonaviiruse levikuga kaasnesid kulud vaktsiinide soetamiseks. Kulud muudele sotsiaalteenustele on aastaga vähenenud 3 miljoni euro võrra sõjapõgenike majutuse ja toitlustamise kulude languse tõttu. Elektrihinna madalam tase on vähendanud riigieelarveliste asutuste elektrikulusid aastaga 1,2 miljoni euro võrra.
Tööjõukuludeks kasutati juunis võrreldes eelneva aasta sama ajaga 16,6 miljoni euro võrra enam riigieelarve vahendeid, mistõttu tööjõukulude aastane kasv oli 16,5%. Tööjõukulude kasvu peamiseks põhjuseks on käesoleva aasta alguses õpetajate, siseturvalisuse eest seisvate töötajate ja kultuuritöötajate palgafondi suurendamine 15% võrra ja täiendav palgafondi 5 %line kasv riigieelarvelistes asutustes.
Investeeringuid tegid riigieelarvelised asutused juunis võrreldes eelneva aasta sama ajaga 1,7 miljoni euro võrra vähem, mis teeb aastaseks langustempoks 2,5%. Investeeringud vähenesid esialgsetel andmetel riigimaanteede ehitamiseks ja kaitseinvesteeringuteks tehtud kulude languse tõttu. Kumulatiivselt on investeeringute maht juunikuu lõpuks eelneva aastaga samal tasemel, kasvades 6 kuu jooksul 0,1%.
Muudest tegevuskuludest peamise osa moodustavad edasiantud maksutulud. Edasiantud maksutulud kasvasid juunis 28,1 miljoni euro võrra kasvutempoga 8,2% aastas peamiselt suurema füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu tasumise, töötuskindlustusmaksete ning kogumispensioni fondidesse suunatud maksete kasvu tõttu.
Joonis 2. Riigieelarveliste asutuste kulud peamiste kululiikide lõikes 2023. aasta juunis, miljonites eurodes, muutus protsentides 2022. aasta juuniga võrreldes
Vaata ka Tableau slaide: https://public.tableau.com/app/profile/rahandusministeerium.fpo/viz/KuludjaVSpositsioon2023/Esitlus
