„See võimalus laseb inimestel pensionisääste tempokamalt kasvatada ja tuleviku jaoks suuremat pensioniraha kogudes paremini valmis olla,“ ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. “Maksemäära tõstmine võib olla hea lahendus ka juhul, kui inimene on vahepeal peatanud teises sambas kogumise. Sellega hiljem uuesti alustades saab maksete suurendamisega tasandada vahepeal eemal oldud aega.”
Muudatuste tulemusel saab uut maksemäära hakata kasutama 2025. aastast. Valiku, kas suunata oma palgalt teise sambasse 2, 4 või 6 protsenti, saab teha juba 2024. aastal. Vaikimisi jääb maksemääraks 2 protsenti, suurema makse tegemiseks tuleb esitada vastav avaldus. Avalduste puhul, mis tehakse hiljemalt eelneva aasta novembri lõpuks, rakenduvad uued maksemäärad 4 või 6 protsenti 2025. aasta 1. jaanuarist. Maksemäära saab muuta kord aastas ja see hakkab kehtima alati 1. jaanuarist.
Makse tõstmine puudutab üksnes palgalt kinnipeetavat osa ja sotsiaalmaksu kogumispensioni osa (4 protsenti) jääb samaks kõigi valitud maksemäärade puhul. Seega ei mõjuta väljapakutud muudatused esimese samba eelarvet ega selles sambas teenitavaid pensioniõigusi.
Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast, millest esimesed kaks peaksid kokku tagama keskmiselt pensioni, mille suurus on 40 protsenti keskmisest palgast. Ülejäänu tuleks koguda kas kolmandas sambas või pensionisüsteemi väliselt.
Kuigi kolmanda sambaga liitumine on viimasel ajal hoogsalt tõusnud, kasutatakse seda praktikas siiski veel vähe ja ka pensioniks säästetakse üldiselt vähe. OECD riikide võrdluses jääb Eesti pensionisäästudes keskmisest palju allapoole. Kui 2020. aastal moodustasid pensionivarad OECD riikide SKP-st kokku 100 protsenti, oli Eestis vastav osakaal vaid 21,8 protsenti
Mitmes riigis on inimesel endal või tema tööandjal võimalik teha täiendavaid vabatahtlikke sissemakseid kohustuslikesse või poolkohustuslikesse pensioniskeemidesse, sealhulgas tõsta sellise skeemi makse miinimummäära.
