Valitsus kiitis täna heaks rahandusminister Annely Akkermanni esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekule anda Ukrainale 2023. aastal soodustingimustel laene kuni 18 miljardi euro ulatuses.

„Putini sõda Ukrainas jätkub ja me peame Ukrainat aitama. Euroopa Liiduga koos tegutsedes on meil võimalik kaasata rohkem vahendeid väiksemata kuludega, millega senisest kiiremini ja kergemini Ukrainat toetada,“ selgitas rahandusminister Annely Akkermann lisades, et Euroopa Liidu võlu peitubki selles, et ühiselt saab teha suuri asju ning abistada mahus, mis tõesti mõjub.

Erinevatel hinnangutel on Ukraina rahastamise puudujääk 2023. aastal umbes 40 miljardit eurot, millest Euroopa Liit kavandab ühise panusena pakkuda makromajandusliku finantsabi laene kuni 18 miljardi euro ulatuses ehk 1,5 miljardit eurot kuus.

Laene kasutatakse Ukraina eelarve toetuseks, kriitilise infrastruktuuri, tervishoiu, haridus- ja muu sotsiaalse infrastruktuuri ning reformide toetuseks. Laene garanteerivad liikmesriigid Euroopa Liidu pikaajalise eelarve (MFF) puhvri arvelt. Eesti mõtteline osa laenu tagamisel läbi Euroopa Liidu eelarve on 18 miljardilise laenu puhul 38 miljonit eurot.

Liikmesriigid katavad ka laenu intressikulud läbi täiendavate maksete Euroopa Liidu eelarvese. Kui eeldada intressikuludeks keskmiselt 3,5% aastas ehk 18 miljardi euro suuruse laenu korral 630 miljonit eurot, siis Eesti osa intressikuludes oleks 1,3 miljonit eurot aastas.

Euroopa Liit on Ukrainale 2022. aastal eraldanud makromajanduslikku finantsabi 7,2 miljardit eurot.

ALINA RODITŠENKO