Ministeeriumi suvine majandus- ja rahandusprognoos sisaldab alusstsenaariumit ja koalitsioonileppe katteallikatega stsenaariumit, mille meetmed täpsustuvad 2025. aasta riigieelarve koostamise käigus, ning on vältimatult vajalikud riigi eelarve tasakaalu poole liikumiseks ja EL-i nõuetega vastavusse viimiseks.
Alusstsenaariumi kohaselt pöördub majandus 2024. aasta lõpus kasvule tänu eksporditurgude taastumisele, eratarbimise tõusule ning investeeringute elavnemisele. Selleks annab lootust ettevõtjate ja tarbijate madalale langenud kindlustunde järkjärguline paranemine nii Eestis kui naaberriikides.
Koalitsioonileppega plaanitavad eelarveseisu parandavad tulu- ja kulumeetmed mõjutavad Eesti majandusarengu väljavaadet. Eelarvekärped ja maksumuudatused piiravad lühikeses plaanis mõnevõrra majanduskasvu, kuid loovad pikemas plaanis usaldust siinse rahandus- ja majanduskeskkonna suhtes. Kavandatavate meetmete mõjul kasvab majandus 2025. aastal 2,1% ja 2026. aastal 2,7%. Meetmete täpne maht ning detailsus selgub septembri lõpuks, kui valitsus on kokku saanud 2025. aasta riigieelarve eelnõu ning riigieelarve strateegia aastateks 2025–2028.
“Kasvuprognoos lükkab ümber etteheited, et valitsuse poliitika hävitab majanduse ja tõstab hinnad lakke. Meil pole alternatiivi riigi laenamise piiramisele ning asendamisele kulukärbete ja maksutõusudega. Eelarvestiimuli vähendamist nõuab nii majanduskasvu taastumine kui eelarvereeglid,“ sõnas rahandusminister Jürgen Ligi.
Käesoleva aasta eelarvepuudujääk püsib prognoosi kohaselt 2024. aasta lisaeelarvega seatud 3% tasemel. Järgmise aasta puudujääk suureneb koalitsioonilepet arvestamata 4,4%ni SKPst, aga valitsuse eesmärgiks on eelmise aastaga võrreldes puudujääki mitte suurendada. Valitsussektori võlakoormus kasvab eelarvedefitsiidi tulemusel sel aastal 23,3%ni SKPst ja jõuaks täiendavate meetmete mitte rakendamisel 2028. aastaks 33,2%ni SKPst.
2024. aasta suvise rahandus- ja majandusprognoosi leiad siit.
