Tööjõumakse mõjutav palgafond kasvas novembris 9,2 protsenti, töökohtade arv on kriisieelse 2019. aasta taseme lähedal
Palgafondi kasv ulatus novembris 9,2 protsendini võrreldes 2020. aastaga, kasvas nii keskmine töötasu kui ka töökohtade arv (vastavalt 5,8 ja 3,4 protsenti). Töökohtade arv novembris oli möödunud aastast suurem 21 400 võrra, mis on 2019. aasta taseme lähedal. Sektoritest vedas novembris palgafondi kasvu info ja side (22,0 protsenti). Võrreldes kriisieelse tasemega on enamikus sektorites palgafond kasvanud, erandiks on majutus ja toitlustus ning mäetööstus (vastavalt -11,9 ja -38,5 protsenti).
Sotsiaalmaksu tasumine kasvas novembris 9,0 protsenti võrreldes 2020. aastaga. Seda toetas tööturu positiivne areng, mistõttu on eelarves kavandatud maht 11 kuuga peaaegu täitunud. Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve ja kohalike omavalitsuste osa kokku) laekumine kasvas novembris võrreldes 2020. aastaga 13,9 protsenti. Sarnaselt sotsiaalmaksule toetab head laekumist tööturul toimuv. 2021. aasta riigieelarves ei olnud II sambast lahkujate tulumaksuga arvestatud, sest Riigikohus ei olnud 2020. aasta sügisel veel oma otsust teinud. Seetõttu täitus eelarves aastaks kavandatud maht juba oktoobris. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas novembris 24,2 protsenti võrreldes 2020. aastaga. Peamiseks põhjuseks oli erasektori tulumaks jaotatud kasumilt, mis suurenes 4,5 miljonit eurot. Eelarvesse aastaks planeeritud juriidilise isiku tulumaksu maht täitus juba septembris, kuna erasektori ettevõtted on kriisist oodatust paremini taastunud ja rohkem kasumit jaotanud.
Käibemaksutulu kasv on novembris jätkuvalt kiire, mida toetab kõrge majandusaktiivsus ja tugev nõudlus ning taas kiirenenud hinnakasv
Novembrikuus suurenes käibemaksu tasumine esimese poolaasta keskmise kasvuga võrreldes vaid ühe protsendipunkti võrra aeglasemalt, kuigi 2020. aasta võrdlustase on teisel poolaastal oluliselt kõrgem. Selle aasta esimese üheteistkümne kuuga on käibemaksu tasutud 2,56 miljardit eurot, mis ületab 323 miljoni euroga juba ka 2019. aasta ehk kriisieelset taset (14,4 protsenti vs 2019). Sealjuures on 2021. aasta eelarvesse kavandatud käibemaksutulu novembri seisuga juba täidetud (102 protsenti).
Käibemaksu tasumise suurenemist toetab üha kiirenev inflatsioon, mis ulatus novembris 8,8 protsendini. Suur osa (4,4 protsendipunkti) hinnatõusust tuleneb energiahindade (sh mootorikütus, soojus, elekter) kallinemisest. Sarnaselt eelmisele kuule panustas ka novembris käibemaksu tasumise kasvu sektoritest enim kaubandus ja energeetika. Jae- ja hulgikaubanduses ning energeetikas suurenes käibemaksu tasumine 2020. aasta sama kuuga võrreldes vastavalt 29 ja 104 protsenti. Hulgikaubanduse tõus tulenes tegevusala laiapõhjalisest kasvust, sealjuures enim mootorikütuste ja samuti teravilja hulgimüügi suurenemisest. Ka jaekaubandust mõjutas enim mootorikütuste, kuid ka kaupluste ja kaubanduskeskuste müügi kasv. Energeetika käibemaksu tasumise tõusu panustas enim elektrienergia (50 protsenti) ja gaasi müügi kasv (130 protsenti), mis valdavalt tulenes hinnatõusust.
Aktsiiside aasta viimase kvartali kasvu vedajaks on alkoholiaktsiis
Aktsiiside tasumine võrreldes aasta varasemaga küll kasvas novembris, kuid kasv on oluliselt madalam kui aasta alguses. Aasta viimase kvartali kasvu veduriks on tõusmas alkoholiaktsiis, mille tasumine novembris kasvas võrreldes eelmise aastaga 6,1 protsenti, samas kui teiste suuremate aktsiiside tasumised suurenesid keskmiselt vaid 1,3 protsenti.
Alkoholiaktsiisi tasumine on kahe viimase kuuga kokku suurenenud 11 protsenti võrreldes aasta varasema ajaga. Viimaste kuude kiirem tasumise kasv tuleneb eelkõige sisetarbimise suurenemisest, mis on kooskõlas majandusaktiivsuse ja suurenenud nõudlusega, samas turismisektor püsib jätkuvalt passiivsena. Nii kaupluste soetused kui deklareerimised püsivad tõusvas joones ning kuust kuusse näitab kiiremaid kasve eelkõige kange alkoholi deklareerimine. Positiivsena mõjutas 2021. aasta teise poolaasta laekumist kindlasti meelelahutus- ja toitlustusasutuste parem positsioon kui aasta tagasi, kuna piirangud olid aasta varasemaga võrreldes leebemad. Novembri lõpu seisuga on kange alkoholi deklareerimine suurenenud 4,0 protsenti ja õlle deklareerimine 5,3 protsenti.
Tubakaaktsiisi tasumine novembris võrreldes eelmise aastaga suurenes 1,4 protsenti. Kui novembri tasumine vastab ootustele, siis 11 kuu tasumiste 4,1 protsendine kasv kokku ületab kindlasti prognoositud taset. Tubakaaktsiisi parema tasumise taga seisneb peamiselt kaks põhjust. Suurimat mõju omab oodatust aeglasem sigarettide deklareerimise vähenemine. Võrreldes aasta varasema perioodiga oli novembri lõpuks keskmine sigaretipaki hind kallinenud 4,7 protsenti ning sigarettide kogused vähenenud 2,4 protsenti. Uue alternatiivse tubakatoote (tubakapulgad) turule tulek ei ole seni sigarettide suitsetamisharjumust prognoositud mahus vähendanud. Prognoositust parema tasumise teine põhjus seisneb jätkuvas tubakavaba huuletubaka populaarsuse kasvus. Eelmise aasta sama ajaga on tubaka tahkelt aseainelt 11 kuuga tasutud aktsiisi 1,2 miljonit eurot ehk 62,6 protsenti rohkem.
Maailmaturu kütusehindade kasv avaldub üha enam bensiini müügi ja deklareerimise statistikas
Kütuseaktsiisi esimese poolaasta kõrged kasvud on aasta teises pooles jäänud pigem tagasihoidlikuks. Novembris suurenes tasumine 1,2 protsenti ning aasta kokkuvõttes on tasumised suurenenud 16,4 protsenti võrreldes 2020. aastaga. Kasvus püsib kütuseaktsiisi tasumine eelkõige tänu diislikütuse suurematele kogustele võrreldes aasta varasemaga.
Mootorikütuste tarbimise suurim mõjutaja on hind, mis sõltub enamasti kehtivast maailmaturu nafta hinnast. Terve 2021. aasta on toornafta hind suuresti liikunud tõusvas joones ning teiseks poolaastaks on selle mõjud jõudnud nii deklareerimise- kui müügistatistikasse. Diislikütuse kasutamine on suures osas seotud ettevõtlusega ja liigub majandusaktiivsusega ühes tempos, seeläbi on tarbimine stabiilsem ega reageeri hinnatõusule koheselt, vaid on pikema viitega. Novembri lõpu seisuga oli diislikütuse müük kokku suurenenud 9,3 protsenti võrreldes eelmise aastaga, samas teise poolaasta kasv on aeglustunud pea poole võrra.
Bensiini tarbimine on seotud erakasutamisega ja seega ka rohkem hinnatundlikum reageerides hinnatõusule lühema viitega. Viimase kolme aastaga on aga bensiini tarbimise struktuuris toimunud olulisi muutusi. Alates 2019. aastast, mil E95 sisaldab biolisandit, on selle bensiiniliigi kasutamine vähenenud ja suurenenud on biolisandi vaba E98 müük (joonis 1). Teatavasti on aga E98 hind E95 võrreldes kallim ja kuni selle aasta suveni kasvas jõudsalt kallima bensiiniliigi tarbimine. Suvest alates on aga naftahinna kallinemine toonud kaasa tarbijate eelistuse muutuse, nimelt on E95 müük hakanud suurenema ja E98 müük vähenema. Viimase viie kuu müügistatistika kohaselt on E95 müük suurenenud võrreldes aasta varasemaga 5,5 protsenti ja vastupidiselt liigub E98 müük, mis on samal perioodil vähenenud 11,7 protsenti. Bensiiniliikide vahelist tarbimise muutust on kindlasti mõjutanud ka kütusemüüjate alternatiivsed lahendused biolisandi kohustuse täitmiseks, mille tulemusel on ka tanklates saadaval biolisandivaba E95.
Merliin Laos, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
Joonis 1. Bensiini deklareerimise ja müügistatistika ning E95 keskmine jaehind viimasel kolmel aastal
