Kuritarvituste vastased sätted tulumaksuseaduses

Üldine kuritarvituste vastane säte

Üldise kuritarvituste vastase sätte kohaselt ei võeta tulumaksuga maksustamisel arvesse tehinguid või tehingute ahelat, mille üks põhieesmärkidest on saada maksueelis, ning mis ei ole kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid arvesse võttes tegelik. Tehingut või tehingute ahelat ei peeta tegelikuks, kui need ei ole loodud reaalsetel ärilistel põhjustel, mis kajastavad tegelikku majanduslikku sisu.

Tulumaksuga maksustatakse summa, mille residendist äriühing või mitteresidendist äriühingu püsiv tegevuskoht oleks tuluna saanud, või summa, mille residendist äriühing oleks kuluna kandmata jätnud, kui oleks puudunud ülal nimetatud tunnustele vastav tehing või tehingute ahel.

Ülejääva laenukasutuse kulu tulumaksuga maksustamine

Alates 2019. aastast maksustatakse tulumaksuga ülejääv laenukasutuse kulu (summa, mille võrra äriühingu intressikulu ületab intressitulu), kui on täidetud kõik allolevad tingimused:

1. ülejääv laenukasutuse kulu ületab 3 000 000 eurot;
2. ülejääv laenukasutuse kulu ületab 30% äriühingu majandusaasta intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelsest kasumist (EBITDA);
3. ülejääva laenukasutuse kulu maksustatav osa (osa, mis ületab kahes eelnevas punktis nimetatud piirmäärasid) ületab äriühingu kahjumit.

Ülejäävalt laenukasutuse kulult ei pea maksma tulumaksu:

1. finantsettevõtjad;
2. äriühing, kes ei ole finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni osa ning kellel ei ole sidusettevõtjat ega püsivat tegevuskohta.

Lisaks ei maksustata ülejäävat laenukasutuse kulu tulumaksuga, kui laenu kasutatakse pikaajaliste avaliku sektori taristuprojektide rahastamiseks, mille puhul nii projekti teostaja, laenukasutuse kulu, vara kui ka tulu asukoht on Euroopa Liidus.

Kui äriühing on finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni osa, saab ta valida kahe kontserni erandi vahel.

Maksustatud ülejäävat laenukasutuse kulu saab n-ö edasi kanda. See tähendab, et kui järgmistel maksustamisperioodidel ei ületa ülejääv laenukasutuse kulu 30% EBITDAst, on residendist äriühingul õigus teha tulumaksu ümberarvutus eelnevatel maksustamisperioodidel ülejäävalt laenukasutuse kulult tasutud tulumaksu osas kuni 30% EBITDAst.

Ülejääva laenukasutuse tulu puhul on maksustamisperiood majandusaasta. Maksumaksja on kohustatud Maksu- ja Tolliametile deklareerima majandusaastal tekkinud maksustatava ülejääva laenukasutuse kulu ning maksma sellelt tulumaksu hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.

Välismaise kontrollitava äriühingu kasumi tulumaksuga maksustamine

Alates 2019. aastast maksustatakse Eestis tulumaksuga välismaise kontrollitava äriühingu kasumit, kui see on saadud näilikest tehingutest, mille loomise peamine eesmärk oli saada maksueelis. Eestis võib maksustada välismaise kontrollitava äriühingu tulu osas, mis saadi niisuguselt varalt ja selliste riskide tulemusel, mis on seotud Eesti äriühingu võtmetöötajatega, kes on kontrollitava äriühingu tulu loomisel määrava tähtsusega.

Välismaise kontrollitava äriühingu kasumit Eestis ei maksustata residendist äriühingu kasumi osana, kui kontrollitava äriühingu eelmise majandusaasta kasum ei ületa 750 000 eurot ja kelle muud äritulud, kasum tütarettevõtjatelt, sidusettevõtjatelt ja finantsinvesteeringutelt, intressitulud ning muud finantstulud kokku ei ületa samal perioodil 75 000 eurot. Mõlemad tingimused peavad olema täidetud.

Välismaise kontrollitava äriühinguna käsitatakse:

1. püsivat tegevuskohta või
2. üksust, mille puhul on residendist äriühingul üksi või koos oma sidusettevõtjatega § 54² lõike 5 tähenduses otsene või kaudne osalus rohkem kui 50% hääleõigusena või ta omab otseselt või kaudselt rohkem kui 50% kapitalist või tal on õigus saada rohkem kui 50% kõnealuse üksuse kasumist.

Maksumaksja on kohustatud Eestis maksustatava välismaise kontrollitava äriühingu kasumi Maksu- ja Tolliametile deklareerima ja sellelt tulumaksu maksma hiljemalt välismaise kontrollitava äriühingu järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.

Püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud vara väärtuse deklareerimine

Alates 2019. aastast on mitteresident, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, kohustatud deklareerima püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud vara väärtuse. 2019. aasta 10. veebruariks esitatavas maksudeklaratsioonis tuli deklareerida püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud ja tagasi välja viimata vara 2018. aasta 31. detsembri seisuga. Kui mitteresident jättis püsiva tegevuskoha jaoks sisse toodud vara deklareerimata, saab ta parandada deklaratsiooni kolme aasta jooksul. Kolme aasta möödumisel aegub deklaratsiooni parandamise õigus vastavalt maksukorralduse seaduse § 89 lõikele 1 ja § 98 lõikele 1 ning deklareerimata sisse toodud vara ei saa enam deklareerida.