Avalikkuses on automaksuga seotud diskussioon olnud ulatuslik. Informeeritud avaliku arutelu eelduseks on objektiivne ja terviklik andmepõhine analüüs, kuid seni on see puudunud.
Automaksu analüüs aitab selle lünga täita ning anda ühtlasi ülevaade ka automaksu esimesest kehtimisaastast. Lisaks on analüüsi lõpus toodud välja tähtsamad arengud 2026. aasta esimesest kolmest kuust.
Sõidukiturg taastub, kuid ebakindlus püsib
Sõidukitega tehtavate tehingute arv oli 2025. aastal varasematest aastatest oluliselt madalamal tasemel, sellegipoolest on näha taastumistrendi (joonis 1).
Siiski on sõidukituru taastumine olnud oodatust aeglasem. Müügimahtude langust ei saa enam selgitada üksnes 2024. aasta lõpus toimunud maksueelse sõidukite ettevarumisega, kuigi see selgitab arvestava osa 2025. aasta esimese poolaasta madalseisust. Üha olulisemat rolli mängib poliitiline ebakindlus automaksu kehtima jäämise ümber, mis paneb tarbijaid sõiduki ostuotsust edasi lükkama lootuses, et registreerimistasu tühistatakse. Sellest hoolimata näitab liikluskindlustuse statistika, et Eestis on kasutavate sõidukite arv kasvanud.
Ostuotsuseid on lihtsam edasi lükata eraisikutel, ettevõtetel on selles osas vähem paindlikkust. Kõige kiiremat taastumist on näidanud just uute sõiduautode esmaregistreerimine, kus suurema osa tehingutest moodustavad juriidilised isikud. Aeglasem on taastumine olnud järelturul, tulenevalt eraisikute tehingute suuremast osakaalust.
Joonis 1: 2025. aastal sõiduautodega (M1 ja M1G) tehtud tehingute osakaal 2023. aasta tehingute arvust.
Kuigi 2026. aasta märtsis on näha esmaregistreerimiste järsku tõusu, tasub sellesse suhtuda ettevaatliku optimismiga. Sarnast tõusu on näha ka 2022. ja 2023. aasta märtsis, mis viitab sõidukituru hooajalisusele (joonis 2).
Joonis 2: M1 ja M1G kategooria sõidukite esmaregistreerimised (sh uued)
Käibemaksu netomõju
Madalamast sõidukite müügimahust tingituna on avalikkuses tõstatatud küsimusi seoses käibemaksulaekumise vähenemisega.
Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt tõi 2024. aasta lõpus sõidukite ettevarumine kaasa ligikaudu 18 miljoni euro suuruse täiendava käibemaksulaekumise, samas kui 2025. aasta müügimahtude langus vähendas käibemaksulaekumist umbes 44 miljoni euro võrra. Automaksu netomõju käibemaksulaekumisele on seega ligikaudu -26 miljonit eurot.
Arvestades, et automaksust laekus kokku esimesel aastal 151 miljonit eurot, siis ei saa väita, et riik oleks automaksu kehtestamisega tulu kaotanud. Lisaks on sõidukite ostuotsuseid üksnes ajutiselt edasi lükkunud, mistõttu on 2025. aasta käibemaksu väiksem laekumine automüügist valdavalt ajutise iseloomuga.
Mootorsõidukite müügiga tegelev sektor
Mootorsõidukite hulgi- ja jaemüügiga ning remondiga tegeleva sektori müügitulu on 2023. aastaga võrreldes näinud vaid marginaalset langust (joonis 3). Suurem muutus on toimunud kasumlikkuses, mis on märkimisväärselt vähenenud. Kuigi müügitulu langus on olnud tagasihoidlik, tuleb arvestada inflatsiooni mõjuga.
Nominaalselt võib müük näida püsinud ligikaudu samal tasemel, kuid seda on osaliselt toetanud üleüldine hinnatõus, mistõttu on reaalses arvestuses müügimaht nominaalsest veidike enam vähenenud.
Joonis 3: Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüügi ning remondiga tegeleva sektori müügitulu ja kogukasum kvartalite lõikes 2021 I kvartal kuni 2025 IV kvartal
Euroopa võrdlus
Automaksu puhul ei ole oluline üksnes selle absoluutne suurus, vaid ka maksukoormuse erinevus mootori tüüpide lõikes. Just see erinevus mõjutab tarbijate ostuotsuseid ja muutuseid sõidukipargis.
Eestis on bensiini- ja elektrisõiduki maksukoormuse vahe eraisiku kümne aasta kasutusperioodi jooksul 1905 eurot, samas kui näiteks Norras, kus elektrisõidukite osakaal uute sõidukite hulgas on Euroopa kõrgeim, on vastav vahe 27 277 eurot (joonis 4).
Väikesest diferentseeritusest tulenevalt ei ole automaksu kehtestamise järgselt Eestis elektrisõidukite osakaal esmaregistreerimistest suurenenud – pigem on tarbijad liikunud ökonoomsema sisepõlemismootoriga sõiduki poole.
Lisaks diferentseeritusele on oluline ka maksukoormuse ajaline jaotus. Ühekordne registreerimistasu mõjutab ostuotsust tüüpiliselt rohkem kui võrdväärne summa, mis tasutakse mootorsõidukimaksuna kümne aasta jooksul.
Eestis on praegu registreerimistasu suurus Euroopa kontekstis pigem tagasihoidlik, kuid 2028. ja 2031. aastal kavandatud tõusud peaksid suunama tarbijaid senisest enam keskkonnasõbralikemate sõidukite poole.
Joonis 4: Sõiduautoga seotud maksud eraisikule 10 aasta jooksul auto kasutamisest
Allikas: Which countries are incentivising drivers to go electric? | T&E
Ettevõtete vaates on Eesti üks Euroopa soodsamaid riike sõiduki omamiseks ka pärast automaksu jõustumist (joonis 5). Netomaksukoormus on nii kompaktsete sõidukite kui ka suurte linnamaasturite puhul Eestis negatiivne, kuna saadavad maksusoodustused ületavad tasutavaid makse. Lisaks negatiivsele maksukoormusele on erinevus bensiini- ja elektrimootoriga sõidukite vahel kõigest 812 eurot nelja aasta jooksul, mistõttu jääb maksusüsteemi hinnasignaal ettevõtete suunamisel keskkonnasõbralikema sõidukite poole tagasihoidlikuks.
Joonis 5: Kompaktse bensiinimootoriga linnamaasturi omamisega seotud maksud nelja aasta jooksul juriidilistele isikutele
Rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse analüütik Rait Pärs
Loomise kuupäev: 04.05.2026
