Rahandusministeeriumi tellimusel valminud uuringu järgi on valdav osa riigiteenistujatest seisukohal, et töö avalikus sektoris eeldab kindlate väärtushinnangute ja hoiakute olemasolu. Teenistujate arvates mängivad eetilisema avaliku teenistuse kujundamisel suurt rolli asutuste juhid.
Uuringu järgi on 73% teenistujatest arvamusel, et töö avalikus sektoris nõuab teatavaid eetilisi norme ja tõekspidamisi. Rahandusministri Mart Võrklaeva hinnangul märgib see hästi vastutuse tajumist. „Kui avalikkuses võib kuulda arvamusi, mis viitavad avaliku teenistuse madalale mainele, siis pilk sisse näitab, et süsteemis töötavate inimeste endi moraalikompass on väga kõrgel,“ tõi minister välja.
„Teenistujad on seadnud kõrged standardid eelkõige iseendale. Olulisimad väärtused on nende arvates seaduslikkus, ausus ja usaldusväärsus. Tean omast käest, et siia saab lisada missioonitunde ja head teadmised – ehkki tippspetsialiste on viimastel aastatel üha keerulisem palgata, on igapäevatöös tuntav, et meil töötavad oma ala eksperdid,“ rääkis ta.
Eetilisema avaliku teenistuse kujundamisel on teenistujate hinnangul väga oluline juhtide eeskuju ning seda nii vahetute kui tippjuhtide puhul. Ent oluliseks peetakse ka laiemat ühiskondlikku tausta, sh poliitilise kultuuri paranemist. „Kuna suurte asutuste juhtimises kohtuvad ametkondlik ja poliitiline tasand, siis tahes-tahtmata kipuvad poliitilised tõmbetuuled mõjutama ka organisatsiooni,“ sõnas Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna nõunik Anna Laido. „Sealjuures toob uuring välja, et avaliku teenistuse politiseerimist peetakse probleemiks ning poliitiline erapooletus on teenistujate jaoks muutunud varasemaga võrreldes tähtsamaks.“
Uuringust selgub veel, et enamik teenistujatest peab oluliseks eetikaküsimustes tugevamat järelevalvet ja juhendmaterjale, samuti hinnatakse kõrgelt ametnikueetika nõukogu seisukohti. Alla poole arvab aga, et seadusest tulenevaid piiranguid tuleks karmistada.
Paljud vastajad märkisid, et pigem on oluline diskussioon ehk asjadest tuleb rohkem rääkida ning juhtumeid arutada. Mitmed vastajad peavad eetilisema avaliku teenistuse eelduseks just usalduslikku õhkkonda asutuses, et inimesed tunneksid ennast probleemidele tähelepanu juhtides turvaliselt.
Uuringu tulemustega saab täpsemalt tutvuda SIIN.
Uuring “Rollid ja hoiakud avalikus teenistuses 2023“ viidi läbi eelmise aasta sügisel ning küsimustele vastas kokku 1841 teenistujat omavalitsustest, ministeeriumitest ja nende allasutustest, ametitest, inspektsioonidest, põhiseaduslikest institutsioonidest jt valitsusasutustest.
Tegemist on kordusuuringuga, mis aitab jälgida arenguid avaliku teenistuse eetikas ning on aluseks koolitusprogrammide uuendamisele ja ametnikueetika nõukogu tegevustele. Samuti on see abiks valdkonna edendamisel ametiasutustes. Uuringu tellis Rahandusministeerium ja viis läbi Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar.
Fakte uuringust:
- Avaliku sektori puhul hinnatakse stabiilsust ning võimalust panustada riigi ja ühiskonna arengusse, tundes, et tööl on laiem mõju ja tähendus.
- Teenistujate olulisteks omadusteks peetakse vastutustundlikkust, koostöö- ja suhtlemisoskust. Varasemaga võrreldes on tähtsamaks muutunud koostööoskus ja poliitiline erapooletus.
- Töömotivatsiooni toetavad meeldiv kollektiiv, võimalus olla informeeritud ja end arendada. Samuti tähtsustatakse töötamist inimeste heaks ja võimalust levitada enda jaoks olulisi väärtusi.
- Pooled vastanutest aga avalikku sektorisse uuesti tööle ei läheks, põhjendades seda pidevate poliitiliste suunamuutuste, bürokraatia ja ka negatiivse mainega ühiskonnas.
- Noored on reeglites vähem kinni ja tahavad avalikus sektoris töötada vähem kui vanemaealised.
- Toetatakse seisukohta, et ametniku eetikakoodeksi väärtused kehtivad kõigile avaliku teenistuse töötajatele, mitte ainult ametnikele.
- Teenistujate arvates peaksid avaliku sektori otsustusprotsessid olema võimalikult avalikud ja kaasavad ja lähtuma riigi üldistest eesmärkidest.
- Eetikanormide rikkumistest raskeimateks peetakse ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud info lekitamist ja avaliku teenuse eest hüvitise vastuvõtmist.
- Valdav enamus teenistujatest peab ebasobivaks kolleegi, asutuse või valitsuse kritiseerimist (sotsiaal)meedias. Veidi üle poole peab ebasobivaks streigis ja meeleavaldusel osalemist.
- Eetiliste probleemide korral pöördutakse järjest rohkem juhtide poole ja eetilisemat avalikku teenistust aitaks teenistujate arvates kõige paremini tagada just nende eeskuju.
Uuring viidi läbi ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 programmi "Inimressursi koolitus ja arendamine" raames ning rahastati Euroopa Sotsiaalfondist ja riigieelarve omafinantseerimise vahenditest.
