Maailmapanga roll Ukraina toetamisel on olnud tugev. Panga juurde on loodud mitmed fondid, mille kaudu riigid saavad toetada Ukraina eesmärke ning ülesehitust. Kohtumisel osalejad kinnitasid igakülgset Ukraina toetamise jätkamist nii lühi- kui pikaajaliselt.
Rahandusminister Jürgen Ligi märkis, et Vene agressioon Ukrainas on toonud kaasa tõsised tagasilöögid üle maailma, sh mõjutanud nii Euroopa kui Aafrika toidujulgeolekut, energiahindu, inflatsiooni ja majandusstabiilsust. Maailmapanga hinnangul on Venemaa purustanud Ukrainas 15 aasta jagu arengusaavutusi ja riigi ülesehitus on suurusjärgus pool triljonit eurot.
„Põhja- ja Baltimaad on väljendanud oma suhtumist Vene agressiooni sellega, et on olnud Ukraina kõige suuremad toetajad. Pingutame koos selle nimel, et ka multilateraalne toetus Ukrainale, tema julgeolekule ja ülesehitamisele oleks suurem,“ sõnas Ligi.
Kieli Instituut on välja toonud, et Ukrainale humanitaar-, finants- ja militaarabi andmises osakaaluna SKPst on Eesti esimene (2,2% SKPst), Taani teine (2,17%) ja Leedu kolmas (1,8%), järgnevad Läti, Soome ja Rootsi.
Minister jagas kohtumisel ka Eesti roheülemineku kogemust ning toonitas lihtsa ja laiapõhjalise maksusüsteemi kehtestamise olulisust riikides, kus makse on niigi keeruline kokku koguda.
Vaata lisa: Maailmapanga rahastus Ukrainale.
