Juuli lõpuks ulatus eelarvepuudujääk 262 miljoni euroni ehk 0,6 protsendini aastasest oodatavast sisemajanduse koguproduktist (SKP), jäädes juuniga sarnasele tasemele. Tänu juriidilise isiku tulumaksu heale laekumisele oli puudujääk 252 miljoni euro võrra väiksem kui mullu samal ajal.
Keskvalitsuse (peamiselt riigieelarve) eelarvepuudujääk ulatus juuli lõpuks 314 miljoni euroni, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 274 miljoni euro võrra parem tulemus. Maksulaekumine jäi juulis eelarves oodatust väiksemaks, kuid vastas uuele augusti majandusprognoosile. Seitsme kuu kokkuvõttes ületab laekumine aga eelarveootusi, peamiselt tänu füüsilise ja juriidilise isiku tulumaksule. Ka mittemaksuliste tulude laekumine ületas eelmise aasta taset, seda nii välistoetuste kui ka kaupade ja teenuste müügitulu kasvu tõttu, mis tulenes muuhulgas sõidukite registreerimistasu kehtestamisest.
Sotsiaalkindlustusfondidele lõppes juuli puudujäägiga 57 miljonit eurot. Tervisekassa osa sellest oli enamik, 61 miljonit eurot. Puudujääk aasta alguses on tavapärane, kuid võrreldes eelmiste aastatega on see tänavu sügavam. Aasta tagasi oli puudujääk ligi 8 miljonit eurot. Puudujääk on kooskõlas ka värske prognoosiga, mis näeb aasta lõpuks ette ligi 122 miljoni suuruse defitsiidi.
Töötukassa oli juuli lõpuks 4 miljoni euro suuruses ülejäägis, aasta esimestel kuudel oli väike puudujääk. Aasta jooksul eelarvepositsioon eelduslikult püsib, suveprognoosi ootus on aasta lõpuks püsida tasakaalus. Olukord tööturul püsib rahuldav – registreeritud töötuse määr oli juuli lõpus 6,4 protsenti, eelmisel aastal samal ajal oli see 7 protsenti. Samuti on töötus väiksem kui viimasel kolmel aastal samal ajal.
Kohalike omavalitsuste eelarvepositsioon jõudis juuli lõpuks 108 miljoni euro suuruse ülejäägini, mis ületas eelmise aasta sama perioodi tulemust 30 miljoni euro võrra.
Joonis 1. Valitsussektori eelarvepositsioon allsektorite lõikes
Riigieelarve kogukulude maht kasvas juulis aastaga 5,2 protsenti peamiselt toetuste ja edasiantud maksutulude tõttu
- Riigieelarveliste asutuste kogukulu ulatus juulis 1,43 miljardi euroni, suurenedes eelneva aasta juuliga võrreldes 71,2 miljonit eurot ehk 5,2 protsenti.
- Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantava maksutuluta, suurenesid juulis 7 miljoni euro võrra eelneva aasta juuliga võrreldes, mis teeb juuli kulude mahuks 918,1 miljonit eurot. Kumulatiivne eelarvepositsiooni mõjutavate kulude maht oli juuli lõpuks 6,843 miljardit eurot.
Riigieelarvelised asutused andsid kodumaiseid toetusi juulis 0,7 miljoni euro eest rohkem kui mullu samal ajal. Sotsiaaltoetusi maksti juulis 15,1 miljoni euro võrra rohkem, millest 12,9 miljonit tuli vanaduspensionidest.
Kodumaiseid investeeringutoetuseid anti juulis 17,7 miljoni euro võrra vähem. Kodumaistest vahenditest sihtfinantseerimine tegevuskuludeks suurenes juulis 0,9 miljoni euro võrra peamiselt Töötukassa ning haridusvaldkonna toetuste tõttu. Tegevustoetusi anti juulis 1,7 miljoni euro eest rohkem kui eelneval aastal samal ajal – kasvasid nii riigikaitse kui hariduse valdkonnas antud toetused.
Välismaiseid toetuseid vahendati juulis eelneva aastaga võrreldes 39,4 miljoni euro võrra enam. Välisfinantseerimine kasvas 8,1 miljonit eurot, eeskätt Kaitseministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetuste arvelt. Välismaised investeeringutoetused suurenesid juulis 31,4 miljonit eurot. Kasvu vedasid toetused Eesti Energiale, Rail Balticu arendamisele, korteriühistutele korterelamute rekonstrueerimiseks, füüsilistele isikutele elamute renoveerimiseks ning Ida-Virumaa ettevõtete investeeringutoetused ja ettevõtete arengueesmärkide saavutamiseks tehtud investeeringud.
Tööjõukuludeks maksti riigieelarvelistes asutustes juulis 128,6 miljonit eurot, mis teeb aastaseks kasvutempoks 5 protsenti. Riigisektori palgakulude aastast kasvu vedas juulis õpetajate palgafond ja tööjõukulude suurenemine riigikaitse valdkonnas. Tööjõukulusid kasvatas ka eripensionide väljamaksete suurenemine.
Majandamiskulud vähenesid eelneva aastaga võrreldes juulis 5,8 miljoni euro võrra kaitseotstarbeliste kulutuste tõttu. Juuli lõpuks oli kaitseotstarbeliste vahendite kasutus 40,5 miljoni euro võrra suurem kui mullu samal ajal.
Investeeringute maht suurenes juulis 7,4 miljoni euro võrra, sealhulgas tehti sisejulgeoleku tagamiseks 6,2 miljonit eurot rohkem investeeringuid kui aasta varem. Seitsme kuu jooksul tehti investeeringuid 79 miljonit eurot rohkem, neist enamik ehk 69,9 miljonit eurot kaitsevaldkonda. Kasvanud on ka kulutused sisejulgeoleku parandamiseks
Edasiantud maksutulud suurenesid juulis 27,9 miljoni euro võrra ehk 7 protsenti peamiselt suurema füüsilise isiku tulumaksu, ravikindlustuse sotsiaalmaksu ja kogumispensioni fondidesse edasisuunatud maksete tõttu.
Joonis 2. Riigieelarveliste asutuste kulud peamiste kululiikide lõikes 2025. aasta juulis, miljonites eurodes, muutus protsentides 2024. aasta juuliga võrreldes
Lisatud slaidiesitlus.
