INTERREG

INTERREG on EL ühtekuuluvuspoliitika vahendiks, millega püütakse lahendada piiriüleseid probleeme ja arendada ühiselt eri territooriumide potentsiaali. INTERREG programmid võimaldavad teha piiriülest, riikidevahelist koostööd ja piirkondadevahelist koostööd.

Eesti osalusega Euroopa territoriaalse koostöö (täpsealt Interreg) programme Eestis koordineerib ja juhib Rahandusministeeriumi Euroopa territoriaalse koostöö talitus, mis väljastab samuti seda meedet tutvustavat uudiskirja, kus on kajastatakse programmide ja taotlusvoorude teateid, kaasrahastatud projektide tutvusi ja teisi olulisemaid infoallikaid, mis võiksid kasusaajaid ja taotlejaid abistada.

Uudiskirja on võimalik igal huvilisel endale tellida e-posti vahendusel. Selleks tuleb saata tellimus aadressile [email protected].

Põhjalikum ülevaade Interreg programmide, projektide ja toetusesaajate kohta on võimalik leida selleks spetsiaalset loodud andmebaasist KEEP,  mis loodi koostöös INTERACT programmiga. Käesoleval hetkel katab andmebaas 2000-2006 ja 2007-2013 programmiperioode ning sinna lisanduvad regulaarselt ka 2014-2020 programmiperioodi projektidega seonduv info. Andmebaasi on võimalik kasutada mitmetel eesmärkidel - näiteks tulevased projektide juhtpartnerid saavad selle abil endale sobilikke projektipartnereid otsida. andmebaasiga saate tutvuda lähemalt SIIT.

TAOTLUSVOORUD JA INFOÜRITUSED
  • Kesk-Läänemere programm 2021-2027: 3. taotlusvoor on avatud vahemikus 25.09.2023 kuni 16.10.2023, lisainfo SIIN.
  • INTERREG EUROOPA programm 2021-2027: 2. taotlusvoor on avatud vahemikus 15.03.2022 kuni 09.06.2023, lisainfo SIIN.

  • Kesk-Läänemere programm 2021-2027: 10.05.2023 info- ja partnerlusotsingu seminar taotlejatele, kes soovivad esitada väikeprojekti III taotlusvooru, lisainfo SIIN.
Trükised JA UURINGUD
Interreg projektide järelevalve

Alates septembrist 2018 teostab Interreg projektide järelevalvet Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), mille kohta leiate rohkem teavet SIIT.

2021-2027 perioodi programmid

Eesti-Läti programm 2021-2027 on Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (INTERREG) piiriülese koostöö programm, mis hõlmab NUTS III taseme piirkondi Eestist (Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti) ja Lätist (Kurzeme, Pierīga, Rīga, Vidzeme). Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus programmile on ca 26 miljonit eurot.

Programmi eesmärk on toetada piiriäärsete regioonide jätkusuutlikku arengut läbi ideede, mis aitavad Eestil ja Lätil areneda heanaaberliku koostöö kaudu pakkumaks programmi piirkonna inimestele paremaid võimalusi edukaks ja täisväärtuslikuks eluks.

Programmi on valitud projektide toetamiseks järgmised 4 tegevussuunda:

1. Rohkem koostööd tegevaid piiriüleseid piirkondi ja ühiste teenuste arendamine 
  • Alaprioriteet keskendub ühiste avalike teenuste kohandamise ja pakkumise tõhustamisele katsemeetmete abil, mis kõrvaldavad piiriala takistused uuteks ühisteks teenusteks; kohaliku omavalitsuse tasandi piiriülese koostöö tegevuste soodustamisele piiriüleste võrgustike, strateegiate ja katsemeetmete kaudu; teenuste parandamisele piirialadel ja asjaomaste organisatsioonide suutlikkuse suurendamisele; oskuste vahetamisele kogukondade vahel jms
2. ühiselt ja targalt kasvavad ettevõtted 
  • Alaprioriteet keskendub väikese ja keskmise suurusega ettevõtete kasvu ja konkurentsivõime suurendamisele; teadusasutuste, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ja avaliku sektori koostöö suurendamisele, et soodustada innovatsiooni ja ettevõtlust; rahvusvaheliste innovatsioonivõrgustike ja -klastrite loomine ja tugevdamisele ja rahvusvahelistumise toetamisele
3. Jätkusuutlik ja vastupidav programmiala  
  • Alaprioriteet keskendub looduskaitse ja elurikkuse ning rohetaristu edendamisele, eriti linnakeskkonnas; reostuse vähendamisele samuti pühendutakse piirialadel jäätmetekke vältimisele ning selle tarbeks uuenduslike ja jätkusuutlike strateegiate väljatöötamisele.  
4. Ligipääsetavam ja jätkusuutlikum piiriülese turismi kogemus 
  • Alaprioriteet keskendub kultuuri ja jätkusuutliku turismi rolli suurendamisele majandusarengus, sotsiaalses kaasamises ja sotsiaalses innovatsioonis; jätkusuutlike ja juurdepääsetavate turismitoodete ja -teenuste ühine arendamisele, mis põhineb programmiala mitmekesisel loodus- ja kultuuripärandil jms

Eestis on võimalikud toetuse saajad erinevad Ametiasutused riiklikul, regionaalsel ja kohalikul tasandil, avaliku sektoriga võrdsustatud asutused, katusorganisatsioonid, kohalikud omavalitsused, valitsusvälised organisatsioonid, mittetulundusühingud ja sihtasutused, haridus- ja teadusasutused ning väikese ja keskmise suurusega eraettevõtted. Projektipartnerid peavad kõik olema juriidilised isikud

Projektipartnerite omafinantseeringu minimaalne määr on 20% ja programmi maksimaalne toetuse määr kuni 80%.

Programmi veebileht ja lisainfo: https://www.estlat.eu

Eesti EL välispiiri programm jätkab Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 tegevuste elluviimist. Programmi rahastatakse Euroopa Liidu Euroopa naabrusinstrumendi vahenditest ligikaudu 16,8 mln ning Eesti Vabariigi eelarvest 9 mln euroga. Seoses Venemaa sõjalise agressiooniga Ukrainas on koostöö Venemaaga peatatud alates 24. veebruarist 2022.

Toetus jaguneb avatud taotlusvoorude ning suuremahulistele taristuprojektidele vahel. Programmist toetatud valdkondi on kolm:

  • Ettevõtluse ning väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) arendamine;
  • Hea valitsemistava kohalikul ja regionaalsel tasandil;
  • Keskkonnakaitse ja kliimamuutuse leevendamine ning nendega kohanemine.

Abikõlblikud projektipartnerid on näiteks riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, MTÜ'd , avaliku sektoriga võrdsustatud asutused ja assotsiatsioonid, haridusasutused ning teatud tegevustes VKE-d.

Organisatsioonid Soomest ja Lätist võivad osaleda projektides assotsieeruvate partneritena kui see on vajalik projektile seatud eesmärkide saavutamiseks.

2023. aastal sõlmitakse toetuslepingud viiendas ja kuuendas taotlusvoorus heakskiidetud projektidega ning kõik tegevused tuleb lõpetada hiljemalt 31. detsembriks 2023. a. 

Rohkem infot Eesti EL välispiiri programmist ja toetatud projektidest leiab programmi kodulehelt

Kesk-Läänemere programm 2021-2027 on Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (INTERREG) piiriülese koostöö programm, mis hõlmab 4 riiki ja peamiselt nende perepiiri äärde jäävaid NUTS regioone Eestis, Lätis, Soomes (sh Ahvenaamaa) ja Rootsis. Kogu Eesti territoorium kuulub programmipiirkonda. Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus programmile on ca 127 miljonit eurot.

Programmi on valitud projektide toetamiseks järgmised 4 tegevussuunda:

1. Uuenduslik ettevõtluse arendamine
  • Rohkem eksportivaid väikese- ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKE). Toetatakse piiriülest koostööd, et aidata programmi piirkonna ettevõtete sisenemist uutele, Euroopa Liidust ja EFTAst väljapoole jäävatele, kolmandatele turgudele (nt USA, Aasia, Aafrika, Venemaa, Kanada jne).
  • Rohkem uusi kasvuettevõtteid – toetatakse piiriülest koostööd, et aidata nendel VKEdel, kes soovivad kasvada ja laieneda, rahvusvaheliseks ettevõtteks muutumisel.
2. Parem keskkond ja ressursside kasutamine
  • Ühised ringmajanduse lahendused.  Toetatakse piiriülest koostööd, mis tegeleb väiksema uute materjalide kasutuse saavutamise, suurema jäätmete taaskasutamisele võtmise ja jäätmete vähendamisega.
  • Parem ranniku- ja merekeskkond. Toetatakse piiriülest koostööd,  mis tegeleb Läänemere seisundi parandamisega, mis on tingitud toiteainete , ohtlike ainete ja toksiinide sissevoolust merre.
  • Madalamad CO2 heitkogused. Toetatakse piiriülest koostööd, mis tegeleb transpordisüsteemide CO2 intensiivsusega ja vähese mitmeliigilise transpordi integreeritusega, mis tagaks CO2 heite madalama taseme.
3. Parem juurdepääs tööturule
  • Paremad võimalused ühisel programmipiirkonna tööturul. Toetatakse piiriülest koostööd, et tegeleda takistustega, mis on seotud vähem konkurentsivõimeliste ühiskonnagruppide ligipääsuga tööturule. Samuti tegeletakse tööturu vähese paindlikkuse probleemidega ja erinevate rühmade ettevõtlikkuse suurendamisega.
4. Paremad avalikud teenused
  • Paremad avalikud teenused ja lahendused. Toetatakse piiriülest koostööd, mis tegeleb probleemide ja takistuste eemaldamisega avalike teenuste osutamisel ning piiriüleste avalike teenustega loomisega.

Eestis on võimalikud partnerid programmist toetuse taotlemiseks vastavalt sekkumisvaldkonnale asjakohased MTÜd, kaubanduskojad, regionaalarengu agentuurid, ettevõtluse arendamise organisatsioonid, teaduspargid, ettevõtete liidud, kohalikud omavalitsused, kohalike omavalitsuste liidud, ametiasutused riikliku, regionaalsel ja kohalikul tasandil, teatud juhtudel eraettevõtted, katusorganisatsioonid.

Programmi veebileht ja lisainfohttps://centralbaltic.eu

  • Läänemere piirkonna programm 2021-2027 on Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) all elluviidav riikidevahelise koostöö programm, mille eesmärk on rakendada riikidevahelise koostöö kaudu Läänemere piirkonna kodanike huvides innovaatilisi, vett säästvaid ja kliimaneutraalseid lahendusi. Programmi panustab ka Läänemere piirkonna programm 2021-2027 Euroopa Liidu Läänemere  piirkonna strateegiasse (LMS).
  • Programmis osalevad Eesti Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Poola Vabariik, Rootsi Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik  (Berliini liidumaa, Brandenburgi liidumaa, Bremeni liidumaa, Hamburgi liidumaa, Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa, Schleswig-Holsteini liidumaa ja Niedersachseni liidumaast vaid Lüneburgi regioon), Soome Vabariik, Taani Kuningriik ja Norra Kuningriik (Trøndelagi regioon, Møre og Romsdali regioon, Vestlandi regioon, Rogalandi regioon, Agderi regioon, Vestfold og Telemarki regioon, Vikeni regioon, Innlandeti regioon ja Oslo regioon). 
  • Projektipartnerite omafinantseeringu minimaalne määr on 20% ja programmi maksimaalne toetuse määr kuni 80%.
  • Programmi veebileht: https://interreg-baltic.eu 

Programmil on 3 prioriteeti:

  1. Innovaatilised ühiskonnad (aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine; teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine);
  2. Vett-säästvad ühiskonnad (veele juurdepääsu ja säästva veemajanduse edendamine; ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine; energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine; säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele);
  3. Koostöö parem juhtimine (muud meetmed, millega toetatakse koostöö paremat juhtimist; suurendada avaliku sektori asutuste ja sidusrühmade institutsioonilist suutlikkust, et rakendada makropiirkondlikke ja merepiirkondade strateegiaid ning teisi territoriaalseid strateegiaid).

Programmi abikõlblikud taotlejad on ametiasutused riiklikul, regionaalsel ja kohalikul tasandil, avaliku sektoriga võrdsustatud asutused, katusorganisatsioonid, kohalikud omavalitsused, valitsusvälised organisatsioonid, mittetulundusühingud ja sihtasutused, haridus- ja teadusasutused ning ettevõtted. Projektipartnerid peavad kõik olema juriidilised isikud.

Interreg Euroopa programm 2021-2027 on Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (INTERREG) riikidevahelise koostöö programm, mis hõlmab kõiki Euroopa Liidu 27 liikmesriiki. Lisaks osalevad programmis Norra Kuningriik ja Šveitsi Konföderatsioon. Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus programmile on ca 379,5 miljonit eurot.

Programmi eesmärk on parandada regionaalarengu poliitika rakendamist Euroopa erinevates piirkondades, sealhulgas tööhõive ja majanduskasvu eesmärgi poliitikaid. See toimub kogemuste ja uuenduslike lähenemiste vahetamiste soodustamise ja suutlikkuse suurendamise kaudu heade praktikate tuvastamiseks, levitamiseks ja ülekandmiseks erinevate Euroopa piirkondade poliitikadokumentides.

Programm keskendub ainult ühele tegevussuunale „koostöö parem juhtimine“. Selle tegevussuuna all saavad toetuse saajad teha koostööd kõikides ühistes teemades, mis on kooskõlas nende piirkondlike vajadustega, kuni see koostöö teema jääb EL ühtekuuluvuspoliitika reguleerimisalasse.

Interreg programmis toetatakse 2 tegevuste tüüpi:

1. piirkondade vahelise koostöö projektid
  • Toetatavate koostööprojektide eesmärk on parandada Euroopa erinevate piirkondade regionaalarengu poliitika rakendamist (kõige laiemas mõttes), sh tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi meetmeid. Tegemist on nn klassikaliste Interreg projektide toetamisega, milles peavad tegema koostööd erinevad asjakohased partnerid Euroopa erinevatest piirkondadest. Projektis osalejad vahetavad kogemusi ja häid praktikaid, mille tulemusena muudetakse, parandatakse, täiustatakse oma regioonis konkreetset poliitika või arengudokumenti oma valdkonnas.
2. Poliitika õppeplatvormid
  • Poliitika õppeplatvormi ülesanne on toetada jooksvat poliitikaõpet ja regionaalpoliitika heade kogemuste rakendamist. Õppeplatvorm võimaldab regionaalpoliitikas osalejatel kogu Euroopas kasutada asjakohaseid kogemusi ja praktikat platvormis osalejate institutsionaalse suutlikkuse tugevdamiseks, mis viiks omakorda asjakohaste poliitikate parandamiseni või tähistamiseni konkreetses piirkonnas. Platvorm toetab ka poliitikaõppe arendamist ja sünergia tekitamist teiste asjakohaste algatustega, eriti teiste olemasolevate platvormidega, mis käsitlevad sarnaseid teemasid ja sihtrühmi.

Eestis on võimalikud toetuse saajad erinevad ametiasutused riiklikul, regionaalsel ja kohalikul tasandil, avalik-õiguslikud organisatsioonid ning asjakohased MTÜd (nt kohalike omavalitsuste liidud), kes on poliitikakujundajad oma valdkonnas.

Programmi veebileht ja lisainfohttps://www.interregeurope.eu

  • URBACT IV 2021-2027 on Interreg egiidi all elluviidav piirkondadevaheline koostööprogramm ühtekuuluvuspoliitika tõhustamiseks Euroopa linnades ja linnapiirkondades.
  • Programmi eesmärk on edendada kogemuste vahetamist, uuenduslikke linnameetmeid ja suutlikkuse suurendamist seoses linnade säästva ja integreeritud arengu heade praktikate kindlakstegemise, ülekandmise ja ärakasutamisega. Programm toetab igas suuruses linnasid, elanike arvust sõltumata.
  • Programmipiirkond: programmis osalevad Euroopa Liidu (EL) kõik 27 liikmesriiki, lisaks Norra Kuningriik ja Šveitsi Konföderatsioon ning esmakordselt EL viis kandidaatriiki: Albaania Vabariik, Montenegro, Serbia Vabariik, Põhja-Makedoonia Vabariik ja Bosnia ja Hertsegoviina. Partnerid teistest riikidest võivad programmis osaleda omal kulul.
  • Projektipartnerite omafinantseeringu minimaalne määr on 20% ja programmi maksimaalne toetuse määr on 80%.
  • Programmi veebileht: https://urbact.eu. Rohkem infot programmist, sh taotlusvoorudest, võrgustikest jms leiate programmi riiklikust (Eesti) kontaktpunktist: https://urbact.eu/eesti

Programmil on 1 prioriteet, mille all on 3 võtmetegevust:

1) Riikidevaheliste koostöövõrgustike toetamine

  • Säästva linnaarengu ühiste väljakutsetega seotud integreeritud tegevuskavade väljatöötamine ja rakendamine (Action Planning Networks);

  • Juba väljatöötatud heade linnapraktikate ülekandmine teistele partneritele (Transfer Networks);

  • Investeeringukavade koostamine UIA (Urban Innovative Action) ja EUI (European Urban Initiative) raames loodud innovatsiooni ülekandmiseks ja/või levitamiseks (Innovative Transfer Mechanism).

2) Suutlikkuse suurendamine (suurendada linna sidusrühmade suutlikkust kavandada ja rakendada säästva             linnaarengu poliitikaid ja praktikaid integreeritud, kaasaval ja kohapõhisel viisil);

3) Teadmuse levitamine (programmi  raames loodud teadmuse levitamine suuremale hulgale Euroopa linnadele     ning linnaarengu ja linnapoliitikaga tegelevatele osapooltele kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja EL tasandil, eesmärgiga täiustada linnaarenguga seotud instrumente ja poliitikameetmeid).

Programmi peamine sihtrühm on linna- ja vallavalitsused ning nende ametiasutused; kohalikud asutused või organisatsioonid, mis on asutatud linna poolt,  osaliselt või täielikult linnavõimu omandis;  linnaarenguga tegelevad piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused, ülikoolid ning teadus- ja uurimisasutused. 

  • ESPON 2030 on Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) all elluviidav piirkondadevahelise koostöö programm, mille eesmärk on luua ja vahendada ruumilise arengu alast teadmust toetamaks ruumiteadlikumat ja kohapõhist poliitikakujundamist ELi, liikmesriikide ja regioonide tasandil ning samuti kodanikele ja sidusgruppidele laiemalt.
  • Programmis osalevad kõik 27 Euroopa Liidu liikmesriiki, Norra kuningriik, Šveitsi Konföderatsioon, Islandi Vabariik ja Liechtensteini Vürstiriik.
  • Rohkem infot programmi ja selle hankekonkursside kohta: ESPONi Eesti kontaktpunkti (TÜ geograafia osakond) veebilehelt: https://espon.ut.ee ja programmi ametlikult veebilehelt https://www.espon.eu.

Programmil on 2 temaatilist põhiprioriteeti:
1.    Rohepööre ja kliimaneutraalsele majandusele üleminek
2.    Piirkondade võrdsed võimalused ja elukvaliteet 

Programmi rakendamine toimub ESPON 2030 temaatiliste tegevuskavade kaudu, milles kavandatakse täpsemad temaatilised fookused, tegevused ja väljundid (uuringud ja andmed, poliitikasoovitused ja head praktikad, juhendmaterjalid, koolitused, poliitikaseminarid, veebitööriistad jmt), millega ESPON Euroopa arengu olulisematesse tulevikuväljakutsetesse erineva ruumilise arengu alase teadmuse loomise ja vahendamisega panustab.

Programmi 7 temaatilist tegevuskava keskenduvad teemadele:

  • Ruumilise arengu ja nn “uue geograafia” valitsemismudelid - kuidas regionaalarengut ja ruumisuhteid avaliku sektori poliitikates ja valitsemismudelites paremini arvestada/suunata.
  • Arenguperspektiiv kõigi piirkondade ja inimeste jaoks – põhifookuseks piirkonnaspetsiifiliste arengueelduste võimestamine ja ärakasutamine ning inimeste parem ligipääs eneseteostusvõimalustele ja elukvaliteedile sõltumata piirkonnast. 
  • Süsiniku ja kliimaneutraalsed piirkonnad – piirkondade rohemajandusele ja –energeetikale üleminek ja sellega kohandamine; ring- ja biomajanduse arendamine, bioloogiline mitmekesisus, piirkondade kliimamõju vähendamise strateegiad jmt. 
  • Piirkondade vastupanuvõime kriisidele – nt ökoloogilised, tervise-, rände- jmt kriiside territoriaalsed mõjud, kriiside juhtimine ja kohandamine jmt.
  • Nutikad ja säästvad piirkondade vahelised ühendused.
  • Piiriülene töötamine, elamine ja reisimine.
  • Euroopa ja tema piirkondade võimalused globaalsetes võrgustikes ja protsessides.

      Programmi peamised abikõlblikud taotlejad on ülikoolid ning teadus- ja uurimisasutused.

Interact IV programm 2021-2027 on Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (INTERREG) piirkondadevahelise koostöö programm, mis hõlmab kõiki Euroopa Liidu 27 liikmesriiki. Lisaks osaleb programmis veel Norra Kuningriik ja Šveitsi Konföderatsioon. Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus programmile on 45 miljonit eurot. 

Programm toimib kui üleeuroopaline tehniline abi kõikidele Interreg programmidele Euroopas (kokku uuel perioodil 79). Eestis Interact programmi teenuseid kasutab Rahandusministeerium kui riiklik Interreg programmide eest vastutav organ ning auditeeriva asutuse ülesandeid täitev institutsioon aga ka RTKs asuvad Eesti-Läti programmi asutused (korraldusasutus, ühine sekretariaat) ning esmatasandi kontrolörid.

Programmi eesmärk on tõhustada ELi ühtekuuluvuspoliitikat (eeskätt Interregis), edendades kogemuste vahetust, et tuvastada, üle võtta ja levitada häid tavasid ja uuenduslikke käsitusi koostööprogrammide ja projektide elluviimisel. Programm toetab ka horisontaalset koordineerimist ja kogemuste vahetust erinevate Interreg programmide ja makroregionaalsete strateegiate vahel.

Programmi tegevused panustavad tõhusasse Interreg programmide rakendamisse, toetades programmide rakendamise lihtsustamist ja standartiseerimist ning Interreg programmide sujuvale rakendamisele, keskendudes programmi tulemustele programmide elluviimise kõikides etappides. Lisaks keskendub programm sünergia suurendamisele erinevate programmide ja fondide vahel makroregioonide ja piirkondadevaheliste programmide temaatilise töö kaudu.

Programm keskendub ainult ühele tegevussuunale koostöö parem juhtimine, mille raames on Interact IV programm määratlenud kolm perspektiivi, mis on suunatud riigiasutuste institutsioonilise suutlikkuse suurendamisele ja sidusrühmadele Interregi programmide ja muu koostöö tõhusaks rakendamiseks meetmed. Nende perspektiivide eesmärk on protsesside ja menetluste parem haldamine; töötada paremini koostöö kontekstis; ning parandada tõendusbaasi ja Interregi nähtavust.

Traditsioonilises mõistes projekte selle programmi raames ei ole kunagi toetatud, selle asemel on programm korraldanud igal programmiperioodil seminare, koolitusi ja muid Interreg valdkonnaga seotud üritusi.

Programmi veebileht ja lisainfohttps://www.interact-eu.net/#2021-2027

2014-2020 perioodi programmid

Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi eesmärk on toetada piiriäärsete regioonide jätkusuutlikku arengut läbi ideede, mis aitavad Eestil ja Lätil areneda heanaaberliku koostöö kaudu pakkumaks programmi piirkonna inimestele paremaid võimalusi edukaks ja täisväärtuslikuks eluks.

Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus programmile on ca. 36,3 miljonit eurot. Eesti ja Läti kasusaajate jaoks on omafinantseeringu minimaalne määr 15%. Programmi raames rahastatakse nii pehmeid koostöötegevusi kui ka piiriülese mõjuga investeeringuid.

Programmi raames on abikõlblikud taotlejad regionaalsed ja kohalikud ametiasutused, avaliku sektoriga võrdsustatud asutused, valitsusvälised organisatsioonid, mittetulundusühingud ja sihtasutused, haridus- ja teadusasutused ning eraettevõtted.

Programmi veebileht: www.estlat.eu

Loe lähemalt programmi kohta programmidokumendist

Kesk-Läänemere piiriülese koostöö programmi eesmärk on tugevdada koostööd piirkondade vahel, et programmipiirkonnas oleks konkurentsivõimelisem majandus, paremad ühendused, jätkusuutlikum ressursside kasutamine ning sotsiaalselt kaasavam elukeskkond.

Programm jaguneb kolmeks allprogrammiks:

  • Kesk-Läänemere allprogramm (abikõlblikuks piirkonnaks on kogu programmi territoorium).
  • Lõuna-Soome ja Eesti allprogramm (abikõlblikuks piirkonnaks on programmi Lõuna-Soome ja Eesti regioonid, v.a Ahvenamaa).
  • Saarte ja saarestike allprogramm (abikõlblikuks piirkonnaks on programmipiirkonda jäävad saared (v.a siseveekogude saared) ja saarestikud).

Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus programmile on 115 miljonit eurot. Eesti ja Läti kasusaajate jaoks on omafinantseeringu minimaalne määr 15% ning Soome (sh. Ahvenamaa) ja Rootsi kasusaajatele 25%. Programmis raames rahastatakse nii pehmeid koostöötegevusi kui ka piiriülese mõjuga investeeringuid.

Programmi raames on abikõlblikud taotlejad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja ametiasutused, inkubaatoreid haldavad organisatsioonid ja äriassotsiatsioonid, teadus- ja haridusasutused, loodus- ja kultuuripärandi organisatsioonid, sadamaasutuste logistilised klastrid, turismiarendusorganisatsioonid, tööandjaid ja töötajaid esindavad organisatsioonid, avaliku sektoriga võrdsustatud asutused ning eraettevõtted (sihtrühmaks 1. toetussuuna puhul; partneriteks 2. ja 3. toetussuuna puhul).

Läänemere piirkonna riikidevahelise koostöö programm toetab integreeritud territoriaalset arengut ning koostööd innovaatilisema, paremini ligipääsetavama ja jätkusuutlikuma Läänemere piirkonna nimel. Programm keskendub koostöötegevustele ning riikidevahelise mõjuga investeeringutele, mis parendavad piirkonna territoriaalset potentsiaali, vähendavad sotsiaalmajanduslikke erinevusi Euroopa lääne- ja idapoolsete alade vahel. Programmi raames adresseeritakse riske ja probleeme, mida eraldi riik üksi lahendada ei saa ning mille puhul on vaja riikideülest sekkumist.

Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus programmile on 263,8 miljonit eurot, millele lisanduvad ENI vahenditest 8,8 miljonit eurot ja Norra Kuningriigi vahenditest 6 miljonit eurot. Eesti kasusaajate jaoks on omafinantseeringu minimaalne määr 15%. Rahastatakse nii koostöötegevusi kui ka riikideülese mõjuga investeeringuid.

Programmi raames on abikõlblikud taotlejad riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi institutsioonid ja nende allasutused; avalik-õiguslikud ja nendega võrdsustatud asutused ja organisatsioonid; mittetulundusühingud, sihtasutused; haridus-ja teadusasutused; eraettevõtted.

Projekti partnerid ei tohi esindada vaid ühte sektorit või tüüpi vaid hõlmama kõiki pädevaid organisatsioone teistest sektoritest või administratiivtasanditelt, keda projekti tegevused selles riigis puudutavad. Projekti peavad olema kaasatud ka institutsioonid, kes hakkavad projekti tulemusi reaalselt ellu viima.

Interreg Euroopa regioonidevahelise koostöö programmi eesmärk on toetada avaliku võimu strateegiate ja poliitikate õppimist, et parendada regionaalarengu poliitikate, programmide ja tegevuskavade tõhusust, mis aitaksid kaasa majanduskasvu ja tööhõive edendamisele. Programm võimaldab üle Euroopa avaliku võimu institutsioonidel ka heade kogemuste ja ideede vahetamist, et leida paremaid lahendusi strateegiate ajakohastamiseks ja rakendamiseks.

Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus programmile on 359 miljonit eurot, millele lisanduvad Norra ja Šveitsi vahendid. Eesti kasusaajate jaoks on omafinantseeringu minimaalne määr 15%. Rahastatakse ainult pehmeid koostöötegevusi.

Kuigi erasektori partneritele toetusi programmist ei anta, on neil võimalik projektides osaleda oma kulul. Mittetulundusühingutel, mida ei saa avaliku sektoriga võrdsustada, on abikõlblike kulude minimaalne omafinantseerimise määr 25%.

Programmi raames on abikõlblikud taotlejad riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi institutsioonid ja nende allasutused; ühtekuuluvuspoliitika rakendusasutused, poliitikat kujundavad asutused; avalik-õiguslikud ja nendega võrdsustatud asutused ja organisatsioonid; mittetulundusühingud, sihtasutused; haridus- ja teadusasutused.

URBACT III piirkondadevahelise koostöö programmi eesmärk on tõhustada Euroopa linnade jätkusuutlikku ja integreeritud arengut. Programm võimaldab arendada ja vahendada ka Euroopa linnade, avaliku sektori ja sellega võrdsustatud organisatsioonide vahelist koostööd, et paremini integreerida linnaarengu planeerimist ja vastavate võimekuste edendamist läbi strateegiate kaasajastamise ja rakendamise.

Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus programmile on 74 miljonit eurot. Eesti kasusaajate jaoks on omafinantseeringu minimaalne määr 15%. Programmis võivad osaleda kõik programmipiirkonna linnad sõltumata oma elanikkonna suurusest.

Partnerid teistest riikidest võivad osaleda enda kulul. Kuigi Norra ja Šveitsi abikõlblikud taotlejad ei saa taotleda programmilt toetust, rahastatakse nende projektipartnerite abikõlblikke tegevusi 50% ulatuses nende riikide rahvuslikest vahenditest. Rahastatakse ainult pehmeid koostöötegevusi.

Tegevuste ja oodatud tulemuste keskmes on koolitusprogrammide läbi viimine projektis osalevatele linnade esindajatele, programmi raames loodud teadmuse levitamise teostamine laiemale hulgale Euroopa linnadele ning linnaarengu ja linnapoliitikaga tegelevate osapoolteni.

ESPON 2020 piirkondadevahelise koostöö programmi eesmärk on teostada regionaalse suunitlusega uuringuid ja analüüse, mis aitavad tõhustada ELi regionaalpoliitikat, parandada teadmisi Euroopa territoriaalsest terviklikkusest ja toetada  liikmesriikide planeerimisalast koostööd. Programm toetab ka Euroopa tasandil ruumilise planeerimise ja regionaalarenguga tegelevate teadlaste koostöövõrgustike tekkimist ja arendamist.

Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus programmile on 41,3 miljonit eurot. Programmis otsesteks toetuse saajaks vaid programmi korraldusasutus ja Euroopa Territoriaalse Koostöö Rühmitus (ETKR). Eesti kasusaajate jaoks on omafinantseeringu minimaalne määr 15%. Rahastatakse vaid koostöövõrgustikke ja pehmeid koostöötegevusi.

Tegevuste ja oodatud tulemuste keskmes on peamiselt rakendusuuringud, sihtanalüüsid, ESPONi andmebaasi ja kaardikogude loomine, teaduasutuste koostöö, kogutud teadmiste põhjal kapitaliseerimine ning nende rakendatavuse leidmine. Samuti toetatakse Euroopa Liidu territoriaalset ühtekuuluvust, tasakaalustatud arengut, koostatakse Euroopa territoriaalsete trendide ja arengute jälgimiseks regionaalseid võrdlushinnanguid, ekspertanalüüse ja tulevikustsenaariume, et investeeringuid ja sekkumist paremini suunata ning tekitada sünergiat erinevate sektorite poliitikate vahel.

INTERACT III piirkondadevahelise koostöö programmi eesmärk on tõhustada ELi ühtekuuluvuspoliitikat, edendades kogemuste vahetust, et tuvastada, üle võtta ja levitada häid tavasid ja uuenduslikke käsitusi koostööprogrammide ja projektide elluviimisel. Programm toetab ka horisontaalset koordineerimist ja kogemuste vahetust erinevate ETK programmide ja makroregionaalsete strateegiate vahel.

Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus programmile on 36,64 miljonit eurot. Traditsioonilises mõistes projekte selle raames ei toetata, selle asemel korraldab programm seminare, koolitusi ja muid Euroopa territoriaalse koostöö valdkonnaga seotud üritusi kaasatud osapooltele.

Programmi tegevused panustavad tõhusasse ETK programmide rakendamisse, toetades programmide rakendamise lihtsustamist ja standartiseerimist ning ETK programmide sujuvale rakendamisele, keskendudes programmi tulemustele programmide elluviimise kõikides etappides. Lisaks keskendub programm sünergia suurendamisele erinevate programmide ja fondide vahel makroregioonide ja piirkondadevaheliste programmide temaatilise töö kaudu.

2020. aasta 1. jaanuari seisuga on Eesti partnerid programmiperioodi 2014-2020 Interreg programmides osalenud või osalemas kokku 386 koostööprojektis, kus neile on programmide seirekomiteede otsustega eraldatud toetusi ca 101,3 miljoni euro ulatuses. Näiteks eelmisel programmiperioodil 2007-2013 osalesid Eesti partnerid kokku 320 projektis ning neile eraldati toetusteks toona ca 91,7 miljonit eurot, mida oli perioodi lõpuks algselt planeeritust (60,1 miljonit) 31,6 miljoni euro võrra enam. 

INTERREG-toetuste kokkuvõtted

2022. aastal osalesid Eesti partnerid 67 uues koostööprojektis, kus osales kokku 95 Eesti partnerit. Neile on programmide seirekomiteede otsustega eraldatud toetusi 20 302 687 eurot.

  • Kesk-Läänemere programm: 26 projekti, milles osalevale 33 Eesti projektipartnerile eraldati toetuseks 10 361 421 eurot.
  • Läänemere piirkonna programm: 35 projekti, milles osalevale 55 Eesti projektipartnerile eraldati toetuseks 8 750 284 eurot.
  • Interreg Euroopa programm: 6 projekti, milles osalevale 7 Eesti projektipartnerile eraldati toetuseks 1 190 982 eurot.

2021. aastal osalesid Eesti partnerid 3 uues koostööprojektis ja said lisarahastust 3 käimasolevale projektile, kus Eesti partneritele on programmide seirekomiteede otsustega eraldatud toetusi kokku 860 453 eurot.

  • Eesti-Läti programm: 3 projekti, milles osalevale 3 Eesti projektipartnerile eraldati toetuseks 759 109 eurot.
  • Interreg Euroopa programm: 3 käimasoleva projekti lisarahastus, milles osalevale 3 Eesti projektipartnerile eraldati täiendavalt toetuseks 101 344 eurot.

2020. aastal osalesid Eesti partnerid 62 uues koostööprojektis, kus Eesti partneritele on programmide seirekomiteede otsustega eraldatud toetusi ca 9 miljonit eurot.

  • Eesti-Läti programm: 1 projekt, milles osalevale 3 Eesti projektipartnerile eraldati toetuseks 1 476 582 eurot.
  • Eesti-Vene programm: 5 projekt, milles osalevale Eesti projektipartneritele eraldati toetuseks 212 800 eurot.
  • Kesk-Läänemere programm: 22 projekti, milles osalevale 27 Eesti projektipartnerile eraldati toetuseks 5 991 756 eurot.
  • Läänemere piirkonna programm: 31 projekti, mis hõlmab 18 seemne-raha ja 13 Eesti osalusega jätkuprojekti, milles osalevale Eesti projektipartneritele eraldati toetuseks vastavalt 189 680 ja 957 452 eurot.
  • ESPON 2020+ programm: 3 uuringu projekti, mille konsortsiumis osalevale 3 Eesti projektipartnerile eraldati toetuseks 271 120 eurot.

2019. aastal osalesid Eesti partnerid 46 uues koostööprojektis, kus Eesti partneritele on programmide seirekomiteede otsustega eraldatud toetusi ca 6,5 miljonit eurot.

  • Eesti-Läti programm: 9 projekti, Eesti partneritele eraldati toetuseks 2 059 645 eurot.
  • Eesti-Vene programm: 1 projekt, Eesti partneritele eraldati toetuseks 167 856 eurot.
  • Kesk-Läänemere programm: 13 projekti, Eesti partneritele eraldatavad toetused 2 563 709 eurot.
  • Läänemere piirkonna programm: 7 projekti (6 jätku- ja 1 platvormiprojekt), Eesti partneritele eraldati toetuseks 707 355 eurot.
  • INTERREG EUROOPA programm: 6 projekti, Eesti partneritele eraldati toetuseks 953 051 eurot.
  • URBACT III programm: 10 projekti, Eesti partnerile eraldati toetuseks 64 778 eurot.

2018. aastal osalesid Eesti partnerid 69 uues koostööprojektis, kus Eesti partneritele on programmide seirekomiteede otsustega eraldatud toetusi ca 26,2 miljonit eurot.

  • Eesti-Läti progrmmis toetati 7 Eesti partnerite osalusega projekti. Eesti partneritele eraldatud toetus on 1 311 846 eurot.
  • Eesti-Vene programmis toetati 28 Eesti partnerite osalusega projekti. Eesti partneritele eraldatud toetus on 17 181 102 eurot.
  • Läänemere piirkonna programmis toetati 30 Eesti partnerite osalusega projekti. Eesti partneritele eraldatud toetus on 7 409 944 eurot.
  • Interreg Euroopa programmis toetati 2 Eesti partnerite osalusega projekti. Eesti partneritele eraldatud toetus on 335 718 eurot.
  • Urbact III programmis toetati ühte Eesti partnerite osalusega projekti. Eesti partneritele eraldatud toetus on 58 906 eurot.
  • ESPON 2020 programmis toetati ühte uuringu projekti, mille konsortsumis osaleb üks Eesti projektipartner.

2017. aastal osalesid Eesti partnerid 176 uues koostööprojektis, kus Eesti partneritele on programmide seirekomiteede otsustega eraldatud toetusi ca 36,4 miljonit eurot.

  • Eesti-Läti programmis toetati 29 Eesti partnerite osalusega projekti. Eesti partneritele eraldatud toetus on 11 589 641 eurot.
  • Läänemere piirkonna programmis toetati 63 Eesti partnerite osalusega projekti. Eesti partneritele eraldatud toetus on 17 446 049 eurot.
  • Kesk-Läänemere programmis toetati 73 Eesti partnerite osalusega projekti. Eesti partneritele eraldatud toetus on 6 080 337 eurot.
  • Interreg Euroopa programmis  toetati 8 Eesti partnerite osalusega projekti. Eesti partneritele eraldatud toetus on 1 175 442 eurot.
  • Urbact III programmis toetati 3 Eesti partnerite osalusega projekti. Eesti partneritele eraldatud toetus on 103 679 eurot.

2016. aastal osalesid Eesti partnerid 95 uues koostööprojektis, kus Eesti partneritele on programmide seirekomiteede otsustega eraldatud toetusi ca 32,2 miljonit eurot.

  • Läänemere piirkonna programmis toetati 30 Eesti partnerite osalusega projekti. Eesti partneritele eraldatud toetus on 7 768 441 eurot.
  • Kesk-Läänemere programmis toetati 55 Eesti partnerite osalusega projekti. Eesti partneritele eraldatud toetus on 23 159 987 eurot.
  • Interreg Euroopa programmis toetati 8 Eesti partnerite osalusega projekti. Eesti partneritele eraldatud toetus on 1 183 445 eurot.
  • Urbact III programmis toetati 2 Eesti partnerite osalusega projekti. Eesti partneritele eraldatud toetus on 103 679 eurot.

2007-2013 programmiperioodil olid Interreg programmides abikõlblikeks tegevustest nii pehmed tegevused kui ka piiriülesed investeeringud, mille suurustes esines erinevusi programmiti. Kaasrahastati peamiselt pehmeid koostöötegevusi ning võimaldati ka piiriülese mõjuga investeeringuid (v.a. piirkondadevahelise koostöö programmides). Samal ajal toetati kokku 11 suuremahulist ja strateegilisi projekti Eesti-Läti programmis seitsmel ja Eesti-Läti-Vene ENPI programmis neljal korral. Lisaks panustas Eesti riik omapoolse täiendava finantseeringuga Eesti-Läti-Vene ENPI programmi ligemale 6,7 miljoni euroga.

Eesti partnerite tegevusi kaasrahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest valdavalt kuni 85% ulatuses projekti maksumusest, välja arvatud Eesti-Läti-Vene ENPI programmis, kus Eesti partnerite tegevusi toetati kuni 90% ulatuses. Eesti osalusega programmide Eesti partneritele eraldatud toetuste kogumahust moodustasid suurima osa Kesk-Läänemere programmi (32%), Eesti-Läti-Vene programmi (25%) ja Eesti-Läti programmi (23%) toetused.

Kõige väiksema osa moodustasid ESPON 2013 programmi (0,18%) ja URBACT II programmi (0,36%) toetused. Enim oli Eesti osalusega projekte Kesk-Läänemere programmis (106 projekti), millele järgnesid Eesti-Läti programm (67 projekti) ning Läänemere piirkonna programm (65 projekti). Kokku osales Eesti osalusega projektides 550 Eesti partnerit, neist erinevaid oli ligemale 300. Samal ajal olid Eesti kasusaajad ka 73 korral projektides ka juhtpartneriteks, mis moodustas ca 23% Eesti osalusega projektide üldarvust. Enim projekte keskendus keskkonna ja energeetika (86), majanduse ja innovatsiooni (73) ning sotsiaalsfääri ja hariduse (50) teemadele.

Kõige aktiivsemad Eesti taotlejad olid kohalikud omavalitsused (114 korral), sihtasutused (103 korral) ja mittetulundusühingud (101 korral). Aktiivseimad Eesti juhtpartnerid olid kohalikud omavalitsused (19 korral), mittetulundusühingud (16 korral) ja ülikoolid (12 korral). Enim Eesti partnereid osales Kesk-Läänemere programmis (232), millele järgnesid Läänemere piirkonna programm (108) ja Eesti-Läti programm (105). Samas erinesid programmide partnerite jaotused märkimisväärselt. 

Kõige enam Eesti partnereid osales Interreg programmides Harjumaalt (190) ja Tartumaalt (154), millele järgnesid Võrumaa (49) ja Valgamaa (34) partnerid. Erinevate riigiasutuste ja ülikoolide hulk, roll ning aktiivsus paljudes projektides võib olla üheks asjaoluks, miks Harjumaa ja Tartumaa projektipartnerite osakaal oli võrreldes maakondade keskmise partnerite arvuga (aritmeetiline keskmine 36,6) kuni 5 korda suurem. Programmiperioodil 2007-2013 moodustasid Harjumaa ja Tartumaa partnerid Eesti partnerite üldarvust kokku 62,5%. Samal ajal olid vähim esindatud Lääne-Virumaa (4), Raplamaa (4) ning Järvamaa (5) projektipartnerid.

Viimati uuendatud 12.04.2023