Riigikassa haldab riigi reserve:
Likviidsusreserv
Likviidsusreservi kasutatakse riigi ja riigikassas oma raha hoidvate isikute rahavoo juhtimiseks. Reservi maht muutub igapäevaselt.
Loe täpsemaltStabiliseerimisreserv
Stabiliseerimisreserv on finantsreserv kriisiolukordadeks (nt finantskriisideks, eriolukordadeks ja üldmajanduslike riskide vähendamiseks).
Loe täpsemalt
Finantsreservide haldamisel lähtutakse konservatiivsetest investeerimisreeglitest. Likviidsusreservi eesmärk on eelkõige finantsvara likviidsuse ja väärtuse säilivuse tagamine ning alles seejärel tulu teenimine. Seevastu stabiliseerimisreservi eesmärgiks on pikaajaliselt vahendite väärtuse kasvatamine ja seejuures piisava likviidsuse säilitamine. Riigi reservide vahendid on investeeritud väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse, krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse. Stabiliseerimisreservi vahendeid on lisaks eelnevale investeeritud börsil kaubeldavatesse investeerimisfondi osakutesse. Ülevaadet investeerimisreeglitest ja finantsriskide juhtimisest saab lugeda siin.
Riigi (sh sotsiaalkindlustusfondid ja riigi asutatud sihtasutused) rahavoo juhtimist ning stabiliseerimisreservi haldamist reguleerib valitsuse määrus „Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted“.
Kontakt
Konsolideeritud rahavoo juhtimine
Riigikassa juhib ühtsena riigi, Tervisekassa, Töötukassa ja riigi asutatud sihtasutuste rahavoogusid. Konsolideeritud rahavoogude juhtimine võimaldab grupisiseselt saavutada suuremat sünergiat. Riigil on seetõttu võimalik edasi lükata laenuvõtmist ja kasutada valitsussektori vabu vahendeid paindlikult ja efektiivselt, samas kui Tervisekassa, Töötukassa ja sihtasutused ei pea tegelema finantsvarade haldamise ja rahavoo juhtimisega. Riigikassa maksab neile raha jäägilt intressi samas määras, mis on likviidsusreservi tulusus. Võimalikku investeerimiskahju Tervisekassa, Töötukassa ja riigi asutatud sihtasutused ei kanna.
Riigi rahavoo juhtimine on kompleksne. Rahavoo juhtimisel peab arvestama kuusisese dünaamika, kuude vahelise sesoonsuse ning riigieelarvelise positsiooni, finantseerimistehingute ja klientide rahavoo kõikumisega aastate lõikes.
Riigi rahavoo juhtimise aluseks on rahavoo prognoosid. Lühi- ja pikaajalise rahavoo prognoosi põhjal planeeritakse võlakohustuste võtmist ning juhitakse igapäevast rahavoogu eesmärgiga tagada riigikassa klientidele õigeaegne väljamaksete tegemine. Rahavoo prognoosimiseks kogub riigikassa infot kõikidelt olulistelt osapooltelt, sealhulgas Sotsiaalkindlustusametilt, Tervisekassalt ja Töötukassalt, ning kasutab rahavoo ajaloolisi andmeid aastasisese dünaamika analüüsimisel.
Viimati uuendatud 30.04.2026
