Analüüs hõlmas nelja valitsemisala ja kahte valdkonnaülest tõhustamiskava. Üle vaadati kliimaministeeriumi, regionaal- ja põllumajandusministeeriumi, justiits- ja digiministeeriumi ning välisministeeriumi valitsemisala eelarve ning tegevused. Lisaks valmisid täiskasvanuhariduse ja riigisiseste toetuste tõhustamiskavad.
Neli analüüsitud valitsemisala moodustavad 17 protsenti 2025. aasta riigieelarve piirmääraga kuludest ehk 1,1 miljardit eurot.
„Eelarverevisjoni mõte ei ole teha kõigile ühetaolist kärbet, vaid vaadata sisuliselt üle, milliseid teenuseid riik osutab, kuidas raha kasutatakse ning kus on võimalik tegevusi paremini korraldada või muuta. Tulemused sisaldavad nii vahetu rahalise mõjuga ettepanekuid kui ka pikemaid ümberkorraldusi, näiteks IT-taristu või kinnisvara puhul, mille kasu avaldub järk-järgult,“ ütles rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Andrus Pirso.
Revisjon viidi läbi koostöös kaasatud ministeeriumidega. „Raportis on soovituslikud ettepanekud, mille elluviimist korraldab iga valdkonna ministeerium, tehes vajadusel täiendavaid mõjuanalüüse ja algatades seadusemuudatused,“ selgitas Pirso.
Eelarverevisjon koosneb ministeeriumide valitsemisalade eelarvete analüüsist, valdkonnaülestest tõhustamiskavadest ja poliitikameetmete hindamistest. Eesmärk on pakkuda vajalikke riigiteenuseid võimalikult otstarbekalt ja kasutada vabanevat raha uute prioriteetide rahastamiseks.
Revisjon algas 2023. aastal ja vaatab etappide kaupa läbi kogu riigieelarve. Esimesel aastal analüüsiti rahandusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala, teisel aastal siseministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning kultuuriministeeriumi valitsemisala. Järgmisel aastal võetakse ette seni katmata kaitseministeeriumi valitsemisala.
Kolme revisjonitsükli ettepanekute eelarvemõju aastatel 2025–2030 on kokku ligi 555 miljonit eurot, hõlmates nii kokkuhoidu kui ka täiendavaid tulumeetmeid.
Kõik varasemad eelarverevisjoni raportid leiab rahandusministeeriumi veebist.
2026. aasta eelarverevisjoni peamised tulemused:
Vahetu eelarvemõjuga ettepanekud puudutavad kasutamata või üle planeeritud vahendite vähendamist ja uute tulude leidmist.
Pikemaajalised muudatused keskenduvad riigi IT-teenuste koondamisele, vanglataristu paremale kasutamisele, transpordi ja ühistranspordi terviklikumale korraldamisele, välisesinduste kinnisvara juhtimisele ning toetuste ja koolituskulude paremale sihtimisele.
Kõige suurema rahalise mõjuga on IT-valdkond. Justiits- ja digivaldkonnas võimaldaks IT-baasteenuste koondamine, väiksemate IT-majade ühendamine ning tugevam keskne arhitektuurijuhtimine alates 2029. aastast säästa hinnanguliselt 8 kuni 11 miljonit eurot aastas.
Kliimavaldkonnas puudutavad ettepanekud transpordiameti teenindusvõrgu ja kinnisvara korrastamist ning transpordi juhtimise koondamist.
Regionaal- ja põllumajandusvaldkonnas nähakse võimalusi ühistranspordi paremas korraldamises, universaalse postiteenuse ajakohastamises ning kohalike teenuste ja toetuste tõhusamas juhtimises.
Välisministeeriumi puhul oli ühe teemana vaatluse alla välisesinduste kinnisvara, mille puhul võrreldi rentimist või omamist kogu kasutusaja kulude põhjal, mis näitas, et stabiilsetes asukohtades on riigil põhjendatud kinnisvara omamine.
Täiskasvanute mitteformaalse õppe tõhustamiskava eesmärk on suunata avalik raha tõendatud mõjuga ja tööturu vajadustele vastavasse õppesse, vähendada kattuvaid koolitusi ning jagada kulusid koolitusest kasu saajatega. Avalikest vahenditest rahastatava täienduskoolituse pakkuja peab olema EHISes registreeritud täienduskoolitusasutus.
Riigisiseste toetuste tõhustamiskava keskendub toetuste läbipaistvusele, selgemale eesmärgistamisele ja jääkide vähendamisele.
