„Praegune suur lõhe riigi kulude ja tulude vahel ei ole jätkusuutlik ja koormab majandust. Ilma tulusid üle vaatamata ei saa me puudujääki lappida uute laenudega, mis toovad meile tulevikus ainult suuremaid kulusid. Kriitilise tähtsusega on siin ka tulude suurendamine,“ selgitas rahandusminister Mart Võrklaev maksutõusude vajalikkust.
„Tänan kõiki neid, kes avatud debatis osalesid. Keerulistel aegadel peame kõik senisest pisut enam pingutama, et leida lisaraha kaitsekuludeks ja eelarveseisu parandamiseks – kui meie riigi rahandus on korras, saame keskenduda uutele investeeringutele ja reformidele, et toetada Eesti majanduskasvu,“ lisas ta.
Samuti märkis Võrklaev, et maksusüsteem muutub taas lihtsaks ja õiglaseks. „Alustasime maksusüsteemi korda tegemist pensionäridest, kui muutsime selle aasta algusest keskmise pensioni taas tulumaksuvabaks. Järgmise sammuna kaob 2025. aastast keskklassi karistav maksuküür ja tulumaksuvaba miinimum tõuseb 700 euroni kuus kõigile. Keskmist palka teenivale inimesele jätab see aastas pea 1000 eurot rohkem kätte,“ märkis Võrklaev.
Riigikogu kiitis koos valitsuse usaldushääletusega esmaspäeval-teisipäeval heaks neli maksueelnõud, millega muutuvad mitmed seniseid maksumäärad.
Aastast 2024 tõuseb käibemaks 22 protsendile. Erandile tõuseb majutusteenuste käibemaks algselt kavandust vähem ja jõuab 2025. aastal 13 protsendile. Ajakirjanduse käibemaks tõuseb 2025. aastal tagasi 9 protsendile. Samale tasemele jääb ravimite käibemaks.
Tulumaksumäär tõuseb 2025. aasast samuti 22 protsendile. Samal ajal hakkab kehtima ühetaoline maksuvaba tulu 700 eurot kuus kõikidele Eesti inimestele. Erandiks on pensioniealised, kelle maksuvaba tulu määr on seotud keskmise vanaduspensioni suurusega, mis 2023. aastal on 704 eurot.
Lisaks tõuseb 2024. aastast hasartmängumaks ning alkoholi- ja tubakaaktsiis järgmisel kolmel aastal iga-aastaselt 5 protsenti.
