Valitsussektori tasanditest olid kulud tuludest suuremad keskvalitsuses. Kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid olid mai lõpuks ülejäägis. Valitsussektori puudujääk tervikuna oli möödunud aasta algusega võrreldes 127 miljoni euro võrra suurem keskvalitsuse halvema eelarveseisu tõttu.
Keskvalitsus (peamiselt riigieelarve) oli mai lõpus 557 miljoni euro suuruses eelarvepuudujäägis, mis oli aasta varasemaga võrreldes 162 miljoni võrra suurem kasvanud tulumaksutagastuste ja kulude kiirema kasvutempo tõttu. Viie kuu kokkuvõttes on enim kasvanud toetused, peamiselt sotsiaaltoetused, ning finantskulud. Mais süvenes keskvalitsuse puudujääk vaid 9 miljoni euro võrra tänu aprilliga võrreldes vähenenud riigieelarve kuludele ning suurenenud maksulaekumisele.
Sotsiaalkindlustusfondide sektori, ehk Tervisekassa ja Töötukassa, eelarvepositsioon oli mai lõpu seisuga 57 miljoni euro suuruses ülejäägis. Tervisekassa eelarvepositsioon paranes mais tugeva maksulaekumise tulemusel 5 miljoni euro võrra ulatudes 51 miljoni euroni, mis on aasta varasemaga võrreldes 29 miljoni võrra enam. Töötukassa jõudis mai lõpuks 7 miljoni euro suuruse ülejäägini, mis jääb aasta varasemale tulemusele siiski 2,4 miljoniga alla. Halvem eelarvepositsioon tuleneb aasta varasemaga võrreldes suuremast töötusest. Mai lõpus oli registreeritud töötuid ligi 49 200, mis on 3700 inimese võrra rohkem kui aasta varem. Kui välja võtta Ukrainast saabunud ajutise kaitse saajad, oleks registreeritud töötus olnud ligi 1300 inimese võrra väiksem, kui aasta varem mai lõpus, ning see on olnud kogu kevade jooksul kerges langustrendis.
Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk ulatus mai lõpuks 113 miljoni euroni, mis on 8 miljoni euro võrra aastatagusest suurem. Vaatamata heale füüsilise isiku tulumaksu laekumisele, eelarvepositsioon mais veidi halvenes tulenevalt suurenenud kuludest.
Joonis 1. Valitsussektori eelarvepositsioon allsektorite lõikes
Riigieelarve kogukulu suurenes mais peamiselt kodumaiste toetuste ja edasiantud maksutulude kasvu tõttu
Riigieelarveliste asutuste kogukulu suurenes mais eelneva aasta maiga võrreldes 172,9 miljonit eurot ehk 16%, mistõttu mai kogukulude mahuks oli 1,26 miljardit eurot. Kuludest suurenesid enim kodumaised toetused ja edasiantud maksutulud.
Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantava maksutuluta, suurenesid mais 697,8 miljonilt eurolt 821,3 miljoni euroni, mis teeb aastaseks kasvutempoks 17,7%. Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud suurenesid mais peamiselt sotsiaaltoetuste ja tegevuskulude sihtfinantseerimise kasvu tõttu.
Kodumaised toetuseid anti riigieelarveliste asutuste poolt mais 72,5 miljoni euro võrra ehk 14,6% enam eelneva aasta sama ajaga võrreldes. Kodumaistest toetustest suurenesid sotsiaaltoetused 39,2 miljonit eurot, tegevustoetused 14,6 miljonit eurot, kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 12,4 miljoni eurot ja kodumaised investeeringutoetused 6,2 miljonit eurot. Sotsiaaltoetustest kasvasid vanaduspensionid 30,2 miljonit eurot, paljulapselise pere toetus 9,1 miljonit eurot ja lapsetoetus 5,3 miljonit eurot. Pensionid on kasvanud keskmisest kiiremini käesoleva aasta jaanuaris toimunud erakorralise 20 euro suuruse pensioni baasosa tõusu tõttu. Peretoetuste kasvu põhjuseks on veebruaris jõustunud seadusemuudatused, mille kohaselt esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema lapse toetus tõusis 80 euroni kuus, lasterikka pere toetus kolme kuni kuue lapse puhul 650 euroni kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 850 euroni kuus. Tegevustoetustest suurenesid kohalikele omavalitsustele riigieelarve vahenditest eraldatav toetusfond ja ülikoolidele antavad tegevustoetused. Kodumaist sihtfinantseerimist tegevuskuludeks kasvatasid mais peamiselt Töötu- ja Tervisekassale riigieelarvest eraldatavad vahendid töövõime- ja töötutoetuse maksmiseks ning ravikindlustuseks. Kodumaistest investeeringutoetustest suurenesid enim Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele vahendamiseks antud toetused.
Välismaiseid toetuseid said riigieelarvelised asutused mais 37,9 miljoni euro eest rohkem kui eelneva aasta mais, mis teeb aastaseks kasvutempoks 131,8%. Välismaiste toetuse vahendamine suurenes mais aastaga 15,7 miljoni euro võrra, millest moodustas välismaise sihtfinantseerimise vahendamine 9,6 miljonit eurot ja välismaiste investeeringutoetuste vahendamine 6,1 miljoni eurot.
Majandamiskulude mahu aastane kasv mais 14,8% ehk 12,2 miljonit eurot tulenes peamiselt kaitseotstarbeliste kulutuste ja kütuse kulude suurenemise tõttu. Majandamiskuludelt makstud käibemaksukulu on suurenenud aastaga 5,7 miljoni euro võrra. Laskemoona soetamise kulu on suurenenud aastaga 5,1 miljoni euro võrra ja muu kaitseotstarbelise varustuse ja materjalide hankimise kulu 1,8 miljoni euro võrra. Majandamiskuludest on vähenenud mais võrreldes eelneva aasta sama ajaga kulutused tervishoiu- ja raviteenuste osutamiseks 2 miljoni euro võrra, kuna eelmisel aastal seoses koroonaviiruse levikuga kaasnesid kulud PCR testide, kiirtestide ja vaktsiinide soetamiseks. Kulud muudele sotsiaalteenustele on aastaga vähenenud 4,6 miljoni euro võrra, kuna sõjapõgenike majutuse ja toitlustamise kulud on langenud.
Tööjõukuludeks kasutati mais võrreldes eelneva aasta sama ajaga 15,7 miljoni euro võrra enam riigieelarve vahendeid, mistõttu tööjõukulude aastane kasv oli 16,8%. Tööjõukulude kasvu peamiseks põhjuseks on käesoleva aasta alguses õpetajate, siseturvalisuse eest seisvate töötajate ja kultuuritöötajate palgafondi suurendamine 15% võrra ja täiendav palgafondi 5%-line kasv riigieelarvelistes asutustes.
Investeeringuid tegid riigieelarvelised asutused mais võrreldes eelneva aasta sama ajaga 12,5 miljoni euro võrra enam, mis teeb aastaseks kasvutempoks 31,4%. Investeeringud suurenesid esialgsetel andmetel mais riigigümnaasiumite õppehoonete ehitustöödeks, tarkvara soetuseks, infosüsteemide arenduseks ja liitlaste taristu investeeringuteks tehtud kulude kasvu tõttu. Siiski kumulatiivselt on investeeringute maht maikuu lõpuks eelneva aastaga samal tasemel, kasvades viie kuu jooksul 1,3%.
Muudest tegevuskuludest peamise osa moodustavad edasiantud maksutulud. Edasiantud maksutulud kasvasid mais 34,7 miljoni euro võrra kasvutempoga 10,4% aastas peamiselt suurema füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu tasumise, töötuskindlustusmaksete ning kogumispensioni fondidesse suunatud maksete kasvu tõttu.
Helin Kütt, fiskaalpoliitika osakonna analüütik
