„Krüptovarasse investeerimine on viimastel aastatel üha populaarsemaks muutunud, kuid seni on sellised rahapaigutused üsna investori enda riisikol. Liigsete riskide vähendamiseks ja investorite raha paremaks kaitseks viime seadusesse eraldi tegevusnõuded krüptoteenuse pakkujatele. Näiteks peavad teenusepakkujad investoritele enne raha kaasamist põhjalikku infot andma,“ sõnas rahandusminister Mart Võrklaev. Ta lisas, et selged reeglid ja Finantsinspektsiooni järelevalve on ka aluseks, et võimaldada 2025. aastast krüptoinvesteeringuid läbi investeerimiskonto.
Krüptoturg on seni Euroopa Liidus ühtselt reguleerimata, välja arvatud rahapesu tõkestamisest tulenevad nõuded. Liikmesriigiti on olukord ja regulatsioonid erinevad. See on soodustanud mitmeid petuskeeme ja mõjutanud krüptoturu usaldusväärsust. Samas kätkevad krüptovara ja uued tehnoloogiad ka täiendavaid võimalusi uuenduslikeks digiteenusteks, alternatiivseteks maksevahenditeks või uuteks rahastamisallikateks. Turu reguleerimine võiks kasvatada ka vastavaid investeeringuid.
Eelmisel kevadel avalikustati krüptovaraturge käsitlev ELi määrus 2023/1114 ehk MiCA, mis kehtestab turuosalistele ühtsed reeglid üle kogu Euroopa Liidu. See võimaldab krüptovarateenuse osutajatel pakkuda oma teenuseid samadel alustel kõikides liikmesriikides. Uued reeglid kohustavad krüptovarade puhul samamoodi infot avalikustama nagu on näiteks aktsiate ja võlakirjade pakkumiste puhul. Tulevikus hakkab krüptovarateenuse osutajate üle Eestis järelevalvet tegema Finantsinspektsioon.
Edaspidi on krüptovarateenuse osutamiseks vajalik tegevusluba, teenust tuleb pakkuda OÜ või ASi vormis. Ka nähakse riskide maandamiseks ette nõue, et krüptovarateenuse osutaja juhatus peab olema vähemalt kaheliikmeline. Oma klientidele ja investoritele peavad teenusepakkujad esitama õiget ja täielikku teavet. Samuti nähakse ette, et millistele nõutele peavad need isikud vastama, kes krüptovara kohta nõu annavad.
Praegu nimetatakse krüptovara teenust virtuaalvääringu teenuseks ja selle Eestis pakkumiseks tuleb taotleda tegevusluba Rahapesu Andmebüroolt (RAB). RABi tegevusloa alusel saab tegevust jätkata 2026. aasta 1. jaanuarini. Siis hakkab kehtima virtuaalvääringu asemel laiem krüptovara mõiste ja edasiseks jätkamiseks peab tegevus olema MiCA määrusest tulenevate nõuetega kooskõlla viidud ning saadud krüptovarateenuse tegevusluba juba Finantsinspektsioonilt.
Eelnõuga tuuakse allapoole ka väärtpaberiprospekti nõude lävend, mis võiks soodustada Eesti kapitalituru arengut. Kui ettevõtted soovivad praegu kaasata aktsiate või võlakirjade vormis kapitali suuremas summas kui 5 miljonit eurot, siis peavad nad koostama mahuka ja kalli väärtpaberiprospekti. See piirmäär tõuseb ja edaspidi tuleb alla 8 miljoni euroste emissioonide puhul koostada väärtpaberiprospekti asemel lihtsam teabe andmise dokument. Tegemist on ühtse Baltikumi kapitalituru arendamise projektiga – Läti ja Leedu on sarnased muudatused juba teinud.
Peamised uued nõuded rakenduvad üldjuhul juba 2024. aasta lõpus.
