„Lisaeelarve toetab riigi kriisikindlust. Riigikaitse tugevdamine on praeguses julgeolekuolukorras möödapääsmatu. Me ei suuda kaitsehankeid lõputult kiirendada, kuid kuna tulevaste aastate eelarve on veel pingelisem kui selle aasta oma ja kuna selle aasta seisu oleme suutnud parandada, siis otsustasime mahutada osa laia riigikaitse asju tänavusse aastasse, et tulevastel aastatel oleks kergem. Need on ühekordsed kulud. Selleks suunatakse 44 miljonit projektidele, mis on vajalikud riigikaitseks, mittesõjalistes valdkondades,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Kuludest ja investeeringutest 44,2 miljonit läheb laia riigikaitse projektidele, mis viiakse ellu veel sel aastal. Raha kasutatakse siseturvalisuse tõstmiseks, meditsiinisüsteemi töökindluse ja välisteenistuse kriisivõimekuse parandamiseks ning digiriigi ja meediavaldkonna toimepidevuse kindlustamiseks.
Lisaeelarves on ka täiendavaid kulusid ja investeeringuid, mis kaetakse peamiselt välisvahenditest ja riigi majandustegevusest saadud lisatuludest. Lisaeelarvega lisanduvad vaid uued tegevused ning tuludest sõltuvaid kuluprojekte tervikuna üle ei vaadata.
Kuigi riigi finantseerimistehingute kogumaht ei muutu, sisaldab lisaeelarve 25 miljoni euro ulatuses finantseerimistehinguid investeerimisfondi paigutamiseks ning Eesti Energia aktsiakapitali sissemakseteks.
Lisaeelarve sisaldab ka valitsemisalade esitatud muudatusettepanekuid, mille vajadus on ilmnenud pärast käesoleva aasta riigieelarve koostamist ja millega eelarve kogumaht ei muutu.
Laia riigikaitse meetmete mõju nominaalsele eelarvepositsioonile on tänavu ligikaudu 39 miljonit eurot ehk 0,1 protsenti SKPst ja see kasvatab defitsiidi 1,6 protsendini SKPst.
Lisainfot riigieelarve kohta leiab Rahandusministeeriumi kodulehelt.
