Riigihangete vaidlustuskomisjon lahendab esimese kohustusliku astmena riigihangete menetlustes tekkivaid vaidlusi. Seni töötas komisjon kolmeliikmelises koosseisus.
Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri Karin Madissoni sõnul on riigihangete vaidlustused muutunud ajas järjest keerulisemaks ning see nõuab komisjonilt suuremat võimekust.
„Vaidlustusi esitatakse endiselt vaid umbes kahe protsendi riigihangete kohta, kuid üha sagedamini vaieldakse samade hangete üle korduvalt ning vaidlused on muutunud sisult keerukamaks. Neljanda komisjoni liikme lisandumine aitab tagada, et vaidlused lahendatakse kvaliteetselt ja mõistliku aja jooksul, mis on riigihangete puhul hädavajalik, et tagada riigihangete osapoolte huvidega arvestamine. Samuti on soov vaidluste lahendamisel ühtlustada praktikat ning liikuda rohkem kaasaegsete tehnoloogiate kasutamise peale,“ ütles Madisson.
Vaidlustuste arv on alates 2023. aastast oluliselt kasvanud – 2023. ja 2024. aastatel 22 ja 23 protsenti ning 2025. aastal 16 protsenti. 2026. aastal on vaidlustuste maht püsinud 2025. aasta tasemel. 1. novembril 2026 jõustuvad riigihangete seaduse muudatused võivad vaidlustuskomisjoni töökoormust veelgi suurendada.
2026. aasta algusest tõusis riigihangete vaidlustuse läbivaatamise riigilõiv, kuid see ei ole toonud kaasa vaidlustuste arvu vähenemist.
Maria Alajõe osutus valituks avaliku konkursi tulemusel. Alajõel on pikk avaliku sektori töökogemus. Viimati, 2024. aasta jaanuarist töötas ta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis strateegia ja teenuste juhtimise asekantslerina.
Praegu kuuluvad riigihangete vaidlustuskomisjoni juhataja Angelika Timusk ning liikmed Taivo Kivistik ja Ulvi Reimets, kelle ametiaeg kestab 30. aprillini 2027. Maria Alajõe ametiaeg kestab 1. oktoobrist 2026 kuni 30. septembrini 2031.
