Septembri lõpuks oli valitsussektori eelarvepuudujääk 1,3 miljardit eurot, mis moodustab 2,9 protsenti aastasest oodatavast SKPst. Eelmise aastaga võrreldes oli puudujääk 1,1 protsendipunkti suurem.
Valitsussektori eelarvepuudujääk kujuneb sotsiaalkindlustusfondide, kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse tulude ning kulude koondtulemusena.
Sotsiaalkindlustusfondide puudujääk oli septembris 63 miljonit eurot, millest 52 miljonit moodustas Tervisekassa. Aasta lõpuks prognoositakse 90 miljoni eurost puudujääki ning hetkeseis näitab sellel kursil liikumist.
Töötukassa 11 miljoni eurone puudujääk on samuti ootuspärane, sest kasutusele võeti töötushüvitise baasmäär, mis asendab töötutoetuse. Üleminekuperioodil katab riik mõlema süsteemi kulud. Järgnevatel aastatel on oodata taas tasakaalu või väikest ülejääki. Tööturu olukord on jätkuvalt hea – septembri lõpus oli registreeritud töötuse määr 5,3 protsenti, mis on madalam kui aasta tagasi.
Kohalike omavalitsuste eelarve oli septembris 32 miljoni euroga puudujäägis, mis oli 67 miljonit eurot suurem kui aasta varem tulenevalt kulude kiiremast kasvust. Aasta lõpus on oodata puudujäägi suurenemist, mille ulatus sõltub investeeringute mahust. Investeeringud kasvavad tavapäraselt aasta lõpus.
Keskvalitsuse puudujääk ulatus septembri lõpuks 1,2 miljardi euroni, mis on eelneva aastaga võrreldes 449 miljonit eurot rohkem. Septembris jätkus kulude, eelkõige investeeringute kiire kasv ning keskvalitsuse eelarvepuudujääk suurenes 99 miljonit eurot.
Keskvalitsuse puudujääk kasvab aasta jooksul veelgi, sest suurenevad nii kaitsekulutused kui ka muud investeeringud. Keskvalitsusse kuuluvad riigieelarvelised asutused ning riigi sihtasutused, äriühingud ja avalik-õiguslikud institutsioonid.
Maksutulu toetasid palgakasv ja tarbimine
Septembris tasuti riigieelarvesse 1,31 miljardit eurot makse, mis on 2,6 protsenti rohkem kui aasta varem. Maksutulu kasvu toetasid eelkõige palgakasv, maksuvaba tulu kasutamise edasilükkamine ja käibemaksu tugevam laekumine, mida mõjutasid ka ajutised tegurid.
Palgafond kasvas septembris 6 protsenti, töökohtade arv kahanes veidi võrreldes eelmise aastaga. Palgakasv mõjutab tööjõumaksude – sotsiaalmaksu ja füüsilise isiku tulumaksu – laekumist. Viimast mõjutab ka maksuvaba tulu, mida kõik töötajad ei ole veel jooksvalt kasutama hakanud.
Septembris paranes kindlustunne kaubanduses ja ehituses, tarbijate kindlustunne püsis aga ligikaudu augusti tasemel. Jaekaubanduse müügimahu jätkuv kasv toetab käibemaksutulu kasvu. Septembri käibemaksu laekumist suurendasid ka ühekordsed tegurid, sealhulgas eelmisel kuul tekkinud piiriülese e-kaubanduse maksunõude laekumine.
Impordilt tasutud käibemaks suurenes septembris pärast augusti langust. Suuremate riigikaitsehangete ebaühtlase ajastuse tõttu võib impordikäibemaksu laekumine kuude lõikes oluliselt kõikuda. Piiriülese e-kaubanduse käibemaksu laekumine on tänavu kiiresti kasvanud, mida toetab välismaiste e-poodide ja digiteenuste jätkuv kasutamine.
Kütuseaktsiisi laekumine vähenes
Septembris laekus alkoholi- ja tubakaaktsiisi eelmise aastaga sarnasel tasemel, kuid kütuseaktsiisi 4 protsenti vähem kui aasta varem. Laekumise vähenemist mõjutas kütuste hinnatõus. Aastatagusega võrreldes oli septembris diislikütuse hind 59 protsenti ja bensiini hind 30 protsenti kõrgem. Eestis oli Baltikumi soodsaim diislikütuse ja bensiini hind.
Sõidukite registreerimistasu laekus üheksa kuuga laekunud 10,1 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Sõidukiturul on võrdlemisi kiiret taastumist näidanud mootorsõidukite esmaregistreerimine, kuid selle tase jääb endiselt alla 2024. aasta näitajale. Järelturu tehingute arvu taastumine on olnud märksa aeglasem.
Mittemaksulisi tulusid laekus esimese üheksa kuuga 1,53 miljardit eurot, mida on 34 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Langust mõjutasid peamiselt väiksem finantstulu, CO2 kvooditulu ning trahvitulu laekumine.
Investeeringute tempo kiirenes
Riigieelarve kuludest on üheksa kuuga täidetud 67,6 protsenti ehk 14,26 miljardit eurot. Kulude maht on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 954 miljonit eurot ehk 7,2 protsenti. Enamiku kululiikide eelarve täitmine jääb üheksa kuuga alla 75 protsendi.
Riik on üheksa kuuga täitnud investeeringute eelarvest 67 protsenti, samas kui aastast on möödunud kolmveerand ehk 75 protsenti. Investeeringute maht võib kuude lõikes hangete ajastuse tõttu märgatavalt kõikuda. Kaitseministeerium on täitnud investeeringute eelarvest 66 protsenti ja kliimaministeerium 68 protsenti. Kogu valitsemisala eelarvest on ministeeriumid täitnud vastavalt 58 ja 56 protsenti. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kulude aeglasem tempo tuleneb välisvahendite aeglasemast kasutamisest, sest suur osa toetusi makstakse välja aasta lõpus.
Investeeringute tempo on siiski jõudsalt kiirenenud. Septembris tehti riigis investeeringuid ligi neli korda rohkem kui aasta tagasi. Kliimaministeeriumi investeeringud kasvasid aastaga 97 protsenti ja kaitseministeeriumi omad 26 protsenti. Kasvu vedasid eelkõige kliimaministeeriumi investeeringud Rail Balticusse, elektrifitseerimisse ja taristusse.
Septembris kasvasid riigi kulud aastatagusega võrreldes 11,7 protsenti, peamiselt investeeringute kiire kasvu tõttu. Majandamiskulud vähenesid samal ajal 11,8 protsenti. Finantskulud kasvasid 41 protsenti peamiselt suuremate intressikulude tõttu, mida mõjutab riigi kasvanud laenukoormus.
Kadri Klaos, rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja
Riigirahanduse koondvaade Tableau keskkonnas: Riigirahanduse ülevaade
