„Rahatarkus ei ole oskus, mida tasub õppima hakata alles siis, kui esimesed rahamured käes – sellega tuleb alustada võimalikult vara. Nii kasvatame põlvkonda, kes oskab oma rahaasjadega hästi toime tulla ja mõistab ka riigi rahaasju. Õpetajatel on siin väga oluline roll ning tunnustan kõiki, kes on mentorklubiga liitunud ja oma teadmisi täiendavad,“ ütles asekantsler Evelyn Liivamägi.
Märkimisväärne on tänavu see, et mentorklubid avatakse taas Saaremaal ja Ida-Virumaal, kus eelnevatel aastatel ei õnnestunud gruppe kokku saada. Kui seni on Tallinna ja Harjumaa õpetajate osalus olnud muude piirkondadega võrreldes tagasihoidlikum, siis sel aastal täitusid Tallinnas kõik kolm gruppi sisuliselt juba juunis.
Õpetajate suur huvi näitab ühelt poolt, et rahatarkuse teemad lähevad neile endile korda, teisalt aga ka seda, et koolides nähakse järjest enam vajadust anda noortele praktilisi teadmisi rahaasjadega toimetulekuks. Õpetajad soovivad selleks nii teadmisi kui kindlust juurde saada.
Rahatarkuse mentorklubi eesmärk on anda õpetajatele ja teistele noortega töötavatele spetsialistidele teadmisi ja tööriistu nii isiklikul tasemel rahaasjadega paremini majandamiseks kui ka rahatarkuse lõimimiseks oma ainetundidesse ja noortega tehtavasse töösse.
Seitsmenda hooaja kohtumistel käsitletakse muu hulgas eelarve koostamist ja analüüsi, rahalise heaolu suurendamist, säästmist ja mõistlikku laenamist, investeerimisega alustamist, pensionisüsteemi ning erinevaid varaklasse.
Rahatarkuse mentorklubi programmi on lõpetanud üle 900 õpetaja.
2026/2027. õppeaastal alustavad rahatarkuse mentorklubid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares, Valgas, Võrus, Jõhvis, Rakveres ning Rapla-Järva piirkonnas. Mentorklubide kohapealsesse korraldusse panustavad enamasti maakondlikud arenduskeskused ja Tallinnas Haridusamet.
