„Majanduse seis on paranemas – kasv kiireneb, hinnatõus aeglustub ja reaalpalk kasvab. Seni on meid enim pidurdanud nõrk ekspordinõudlus ja tarbijate pessimism. Rahanduse olukorra parandamisega oleme hakkama saanud prognoositust kiiremini, mis annab kindlust ka majanduse edasiseks taastumiseks,“ lausus rahandusminister Jürgen Ligi.
Käesoleva aasta hinnakasvuks prognoositakse 5,4 protsenti. Inflatsiooni aeglustumist 3,5 protsendini oodatakse 2026. aastal, kui toidu ja teenuste hinnatõus pidurdub ning maksumeetmete mõju väheneb.
Töötuse määr püsib sel aastal kõrgenenud tasemel, kuid hakkab alates järgmisest aastast tasapisi vähenema. Keskmine brutopalk kasvab tänavu 5,7 protsenti ja aeglustub prognoosiperioodi lõpuks 4,4 protsendini. Keskmise netopalga ostujõud taastub kriisieelsele 2021. aasta tasemele 2026. aastaks.
Maksukoormus kasvab tänavu tulumaksu ja käibemaksu määra tõusu tõttu. Järgmisel aastal aga väheneb maksukoormus ühtse maksuvaba tulu kehtestamise tõttu ning jääb seejärel stabiilseks ja Euroopa Liidu keskmisest oluliselt madalamaks.
Käesoleval aastal väheneb eelarvepuudujääk maksumuudatuste toel 1 protsendini SKPst, kuid kasvab järgmisel aastal kaitsekulude kiire kasvu ning tulumaksumuudatuste tõttu 4 protsendini. Täiendavate kaitsekuludeta jõuaks eelarve reeglitega lubatud puudujäägi piiresse. Järgnevatel aastatel puudujääk sammhaaval väheneb, jõudes 2029. aastaks 2,8 protsendini SKPst.
2025. aasta suvise majandusprognoosiga saab tutvuda SIIN.
Rahandusministeerium koostab rahandus- ja majandusprognoosi kaks korda aastas – kevadel ja suvel. Prognoose kasutavad valitsus ja riigikogu eelarvepoliitiliste otsuste tegemisel, sealhulgas on see aluseks järgmise aasta riigieelarve koostamisel.
Samuti annab prognoosi seletuskiri laiema ülevaate lähimineviku majandusarengust ning väljavaatest järgmisel neljal aastal.
