„Rahvusvahelised instutsioonid hindavad Eesti krediidivõimekust jätkuvalt kõrgelt, see on tunnustus meie riigile ja tunnistus investoritele sellest, et Eestile raha laenamine on turvaline ja hea investeering,“ sõnas riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees.
Eesti A1 reitingut toetab väga tugev riigirahandus ja tugevad institutsioonid. Eesti tugevuseks on proaktiivne poliitikakujundus ja mõistlik eelarvepoliitika. Väikese ja avatud majandusena on Eesti väljakutsed seotud väliste šokkidega, sealhulgas geopoliitiliste riskidega.
Järgmine aasta ootab agentuur Eestile 2,3 protsendilist majanduskasvu, mida toetavad nii kodumaine nõudlus koos reaalpalga kasvuga kui ka netoeksport koos tugevama välisnõudlusega.
Valitsussektori eelarvepuudujääk ulatub nii sel kui järgmisel aastal 3 protsendini SKPst.
Reitingu stabiiline väljavaade peegeldab tasakaalustatud riske. Eesti majandusnäitajad võivad taastuda oodatust kiiremini, näiteks kui suudetakse ressursse kiiremini ümber jaotada kõrgema lisandväärtusega tegevustele. Samuti võiks eelarvepuudujääk prognoositust kiiremini väheneda. Vastukaaluks võivad geopoliitilised riskid ja nendest johtuvad uued šokid majandust nõrgestada.
Eesti reitingu edasise tõstmiseni võiks viia tugevam majanduskasv ja väiksem haavatavus välismõjude suhtes, mida parandaks mitmekesisem siseriiklik majandustegevus.
Reitingu langetamisele võib viia aeglasemast majanduskasvust tingitud majandusolukorra halvenemine. Samuti geopoliitilistest muudatusest ja Venemaa sõja mõjul oluliselt suurenenud laenukoormus ja võlateenindamise kulud.
