Minister Solman: elukorraldust saartel saavad kõige paremini suunata omavalitsused ja kogukonnad käsikäes

08.09.2022 | 13:07

Riigihalduse ministri Riina Solmani tervituskõne Euroopa Väikesaarte Ühenduse (European Small Islands Federation) konverentsil.

Head väikesaarte esindajad kõikjalt Euroopast!

On väga tore, et saite tulla väikesele Kihnu saarele arutama saarel elamise rõõme ja muresid. Ilmselt on mitmed teemad aktuaalsed kõikidele väikesaartele olenemata riigist – et oleks tagatud transport saartele, varustatus eluks vajalikuga ning saarelise kultuuriruumi säilimine.

Eestis on kokku loetletud 2222 saart, millest osa on küll üpris väiksed. Elanikke on registreeritud neist 27 saarel. Kokku elab Eesti saartel üle 44,5 tuhande elaniku, mis on 3,3% meie riigi rahvastikust. Neist enamus elab suurimal saarel - Saaremaal, mis eraldiseisva omavalitsusena on elanike arvult Eesti suurim vald (kuues omavalitsus Eestis) ning pindalalt lausa kõige suurem. Samal ajal on meil ka mitmeid väga väikseid saari, kus on registreeritud vaid üks elanik. Sellest tulenevalt on saarte vajadused elukorralduseks Eestis üpriski erinevad.

Täna võin kindlalt väita, et Eesti saared ja saarte kogukonnad on tugevad ja elujõulised. Eesti riik väärtustab oma saari ja riigi poolt püüame väikesaarte kogukondi ja vastavaid kohalikke omavalitsusi igati toetada - nii finantsiliselt ja erinevate investeeringute kaudu kui ka saarte kultuuripärandit toetades. Eestis on ainult üks selline seadus, mis toetab ühe piirkonna regionaalset eripära, ja selleks on püsiasustusega väikesaarte seadus. Teist sellist seadust mõne teise regiooni eripära jaoks ei ole.

Riigi poolt on ellu kutsutud väikesaarte programm, mis toetab esmatähtsate teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamist väikesaartel: transpordiühendused, hoolekanne, tervishoiuteenuseid, ligipääsetavus, esmatarbevahendite kättesaadavus, jäätmemajandus, haridus, päästevõimekus jne. Riigieelarvest suunatakse iga-aastaselt tasandusfondist täiendavad vahendid nende kohalike omavalitsuste eelarvetesse, mis on ise püsiasutusega väikesaared või kus püsiasutusega väikesaar on kohaliku omavalituse haldusterritooriumi osa.

Lisaks on riigi poolt ellu kutsutud toetusmeetmed saartel viljeldavate omanäoliste kultuuride toetuseks ja kaitseks – näiteks toetatakse alaliselt Kihnu kultuuriruumi. Samuti saarte kultuuriruumi (hõlmab ka eestirootslaste pärimust) laiemalt.

Iga nädal on võimalik kuulata Eesti Rahvusringhäälingust (Vikerraadio) kihnukeelseid, sõrvekeelseid, muhukeelseid ja hiiukeelseid raadiosaateid.

Loomulikult ei saa riigi tasandil iga saare kohapealset elu korraldada. Elukorraldust saartel saavad ikka kõige paremini suunata kohalikud omavalitsused ja saarel elavad kogukonnad käsikäes. Riigil saab siin olla ainult toetav roll. Kui kohalikud omavalitsused ja kogukonnad on aktiivsed koostööd tegema, siis sellisest koostööst sünnivad ka parimad tulemused saarte elus. Seetõttu julgustan teid nende päevade jooksul, kui te Kihnu saarel viibite, vahetama mõtteid ja häid praktikaid, kuidas kohalike kogukondade ja kohalike omavalitsuste omavahelist koostööd tugevdada, et sellest tõuseks suuremat kasu saarte elule.

Loodan, et leiate ka hetkeks aega, et tutvuda Liivi lahe pärli Kihnu saare endaga ja selle unikaalse põliskultuuriga, mis on kantud UNESCO vaimse pärandi nimekirja.
_________________________________________________________________________
Konverentsi info ja ajakava: Väikesaarte ühenduse konverents Kihnu saarel
 

kommunikatsiooniosakond

open graph imagesearch block image