„Eelarve kulu poolel on pearõhk riigikaitsel ja laiapõhjalisel julgeolekul ja nii juba kasvanud kui lisandunud kuludele on nüüd paraku vajalik ka maksukate. Ka majanduse toetamiseks tehakse siiski rohkem kui seni – investeeringud ja investeeringutoetused kasvavad pea 2 miljardini,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu kogumaht on 17,7 miljardit eurot. Käesoleva aasta eelarvega võrreldes kasvavad tulud 0,9 miljardi euro võrra. Kulude kogumaht on 2025. aastal 18,2 miljardit eurot, kasvades tänavusega võrreldes 0,6 miljardit eurot. Eelarve defitsiit püsib 2025. aastal nõutava 3% SKPst juures.
Eesti julgeoleku kindlustamisse panustab iga inimene läbi tähtajalise julgeolekumaksu kuni 2028. aasta lõpuni. Julgeolekumaks on suunatud pikaajaliste relvasüsteemide ja moona soetamiseks ning laiema riigikaitse tugevdamiseks. Oluline osa julgeolekumaksust hõlmab investeeringuid küberkaitsesse, haiglate ja tervishoiu kriisivarude suurendamisse ning politsei ja piirivalve kriisireservide tugevdamisse.
„Julgeolekukulu kasvu ja investeeringute kõrval on läbiv kulude külmutamine ja kärpimine," märkis Ligi, lisades, et valitsemiskulud vähenevad esmakordselt pärast 2009.–2010. aasta majanduskriisi. Riigirahanduse jätkusuutlikule rajale toomiseks ulatub järgmise nelja aasta kulude kokkuhoid 1 miljardi euroni ning arvestades juba varem tehtud otsuseid 1,3 miljardi euroni. Kärped hõlmavad kõikide ministeeriumide tegevuskulusid ja toetusi, sealhulgas tööjõukulusid. Siiski on teatud töötajate palgad kärbetest välja arvatud, sealhulgas õpetajate, politseinike, päästjate, kaitseväe ja Maksu- ja Tolliameti töötajate ning küberjulgeoleku valdkonna töötajate palgad.
Jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks on eelarves ette nähtud investeeringuid ja investeeringutoetusi summas 1,9 miljardit eurot. Suurem osa CO2 kvoodimüügi tuludest läheb Rail Balticu projektile ja avaliku sektori hoonete energiatõhususe tõstmisele. Lisaks toetab riik järgmisel neljal aastal suuremahulisi investeeringuid kõrgtehnoloogilisse tootmisesse, mille eesmärgiks on tugevdada Eesti eksporti ja luua kõrgepalgalisi töökohti. Samuti, kuna ulatuslikud muutused julgeolekuolukorras on suurendanud nõudlust kaitsetööstuse toodangu ja kaitsetööstuses kasutatavate tehnoloogiate järele, suurendatakse 2025. aastal kaitsefondi mahtu 50 miljoni euro võrra.
Riik investeerib tuleval aastal 61,8 miljonit eurot haridusse, et tagada sujuv üleminek eestikeelsele haridusele ja kvaliteetne haridus kõigile Eesti lastele. Lisaks tõuseb tuleval aastal keskmise vanaduspension 814 euroni ning suurenevad sügava puudega laste ja sügava puudega tööealiste inimeste toetused, mis on oluline samm sotsiaalvaldkonna arendamisel ja haavatavamate gruppide toimetuleku parandamisel.
Eelnõuga saab tutvuda siin.
Riigieelarve materjalid on leitavad siit.
