Jaanuari lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 78 miljoni euroni ehk 0,2 protsendini aastasest oodatavast sisemajanduse koguproduktist (SKP). Maksutulu vähenemine tulenes peamiselt juriidilise isiku tulumaksu väiksemast laekumisest võrreldes eelmise aasta kõrge võrdlusbaasiga.
Valitsussektori eelarvepuudujääk koosneb nii sotsiaalkindlustusfondide, kohalike omavalitsuste kui ka keskvalitsuse tulude ja kulude koondist.
Sotsiaalkindlustusfondid alustasid aastat 28 miljoni eurose puudujäägiga. Tervisekassa osa sellest oli 18 miljonit. Asutuse finantsseis on pärast koroonakriisis otsustatud lisatoe lõppemist kehvem. Eelarvesse on plaanitud 2,5 miljardit eurot tulusid, kuid 2,6 miljardit eurot kulusid. Aasta lõpuks prognoosime ligi 105 miljoni euro suurust puudujääki.
Töötukassa 10 miljoni eurone puudujääk aasta alguses on tavapärane, sest hüvitiste ja teenuste kulu kasvab aastavahetusega tuludest kiiremini. Aasta kokkuvõttes ootame sarnase suurusega puudujääki. Käesoleval aastal rakenduvad töötutoetuse reformi muudatused, millega keskvalitsusest makstav töötutoetus kaob ja see asendub Töötukassa makstava baasmääras töötuskindlustushüvitisega. See tekitab ajutiselt puudujäägi, kuid järgmistel aastatel on oodata taas tasakaalu või väikest ülejääki.
Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk küündis jaanuari lõpuks 2 miljoni euroni, mis on 10 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Aasta kokkuvõttes ootame siiski eelmise aastaga võrreldes mõnevõrra väiksemat puudujääki.
Keskvalitsuse puudujääk ulatus jaanuari lõpuks 52 miljoni euroni, mis eelneva aastaga võrreldes on 228 miljoni võrra suurem. Selle põhjuseks on nii maksutulude kui ka mittemaksuliste tulude vähenemine, mida osaliselt tasakaalustas kulude vähenemine. Käesoleval aastal prognoosime kaitsekulude suurenedes puudujäägi märgatavat kasvu. Keskvalitsusse kuuluvad riigieelarvelised asutused ning riigi sihtasutused, äriühingud ja avalik-õiguslikud institutsioonid.
Maksulaekumine aasta alguses aeglustus
2026. aasta jaanuaris tasuti riigieelarvesse 1,3 miljardit eurot makse, mis on 7,7 protsenti vähem kui 2025. aastal. Maksutulu mõjutasid peamiselt palgakasv, majandususalduse mõõdukalt positiivne väljavaade ning vedelkütuste tarbimise kasv.
Palgad kasvasid jaanuaris 7,7 protsenti, sealhulgas kasvas töökohtade arv 1 protsendi. Mõlemad näitajad olid positiivsemad kui eelmisel aastal, kuid see tulenes madalast võrdlusbaasist. 2024. aasta detsembris maksumäära tõusu eel maksis osa tööandjaid välja ka detsembri palga, mistõttu 2025. aasta jaanuaris tehti vähem väljamakseid. Palgakasv mõjutab tööjõumaksude – sotsiaalmaksu ja füüsilise isiku tulumaksu – laekumist.
Erasektori jaotatud kasumitelt laekunud tulumaks vähenes jaanuaris märgatavalt võrreldes eelmise aastaga, mil tulumaksumäära tõus tõi rekordlaekumise. Suurima panuse andsid töötlev tööstus, kaubandus ning energeetikasektor.
Majandususaldus püsis jaanuaris detsembri tasemel. Samas paranesid mõnevõrra ettevõtete hõiveootused, mis on tulevase maksulaekumise jaoks positiivne märk. Eratarbimist toetavad käesoleval aastal hinnakasvu aeglustumine ja paljude inimeste suurem sissetulek tänu ühtse maksuvaba tulu kehtestamisele.
Energeetikasektor vedas jaanuaris käibemaksu tasumise kasvu, mida soodustasid viimase 15 aasta külmim talvekuu ja kõrge elektri börsihind. Need tegurid suurendasid elektrienergia ja soojavarustuse müügilt kogutavat käibemaksu. Jaekaubanduses toetasid kasvu mootorsõidukite müügi elavnemine ja jaekettide müügitulemused.
Käibemaksutulu kasvu toetas ka piiriülene e-kaubandus. Sarnaselt mullusele ulatus piiriülese e-kaubanduse käibemaksu osakaal kogu käibemaksutulus 10 protsendini. Aasta alguses on selle osakaal sesoonselt kõrgem, kuna siis tasutakse riigile ka aasta lõpus tehtud piiriülestelt e-kaubanduse ostudelt kogutud käibemaks.
Muutlik aktsiisidünaamika
Kütuseaktsiisi laekumist mõjutab eelkõige kütuse hinnadünaamika, mida kujundavad nii aktsiisimäärad, nafta maailmaturu hinnad, turukonkurents kui ka ilmastikuolud. Jaanuaris soodustasid tarbimist eeskätt madalad hinnad ja külm ilm. Diislikütuse hind oli 12 protsenti ning bensiini hind 13 protsenti madalam kui aasta varem. Mootorikütuse jae- ja hulgimüük kasvasid vastavalt 13,2 protsenti ja 17,5 protsenti. Jaemüük kasvas kõikides maakondades, kuid mahult enim just nendes maakondades, mida läbib Via Baltica tee. See viitab nii üleüldisele tarbimise kasvule kui ka piirikaubanduse mõjule.
Jaanuaris vähenesid tarbimisse lubatud alkoholi kogused nii aktsiisimäära tõusu kui ka 2025. aasta viimases kvartalis toimunud ettevarumise tõttu. Alkoholiaktsiisi tasumine langes aastases võrdluses 17,6 protsenti.
Tubakaaktsiisi laekus 14 protsenti vähem vaatamata aktsiisimäära tõusule. Tarbijate eelistus liigub alternatiivsete tubakatoodete suunas, mis on aga madalama maksusisaldusega. Sigarettide tarbimisse lubamine langes 28,4 protsenti, tubaka tahke aseaine tarbimisse lubamine aga kasvas 13,1 protsenti.
Mittemaksulisi tulusid laekus 37 miljonit eurot vähem kui aasta varem, peamiselt väiksema välistoetuste laekumise tõttu.
Riigieelarve kuludest täidetud 7 protsenti
Riigieelarve kogukulud vähenesid aastases võrdluses 3,9 protsenti – 1,523 miljardilt 1,463 miljardi euroni. Aasta on alanud tagasihoidlikuma välistoetuste ning kaitsekulude kasutamisega.
Aastases võrdluses on tehtud vähem nii investeeringuid kui ka majandamiskulusid, vastavalt -42,3 protsenti ja -25,6 protsenti, suurim langus oli kaitsevaldkonnas. Lisaks on langenud finantskulud. Sotsiaaltoetused kasvasid ligikaudu 4 protsenti, sealhulgas oli pensionikulude kasv 5,9 protsenti. Riigieelarve kulude kasvu poolel on ka tööjõukulud ning edasiantud maksutulud.
