„Taasterahastu aitas turgutada koroonakriisi järgselt majanduse vereringet ning võimaldas rahastada investeeringuid ja reforme, mis parandasid nii inimeste elukeskkonda kui ka Eesti konkurentsivõimet,“ ütles rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas.
Tomingas tõi välja, et taastekava rakendamine lõppes käesoleva aasta 31. augustil ning kõik Euroopa Komisjoniga kavas kokku lepitud tulemused said täidetud. „Nüüd on tarvis Brüsselile viimased saavutused ette näidata ning tagada aasta lõpuks Eestile viimase makse laekumine summas 191 miljonit eurot,“ lisas ta.
Täna laekunud eelviimase makse saamiseks viis Eesti ellu üheksa reformi ja 12 investeeringut ettevõtete digi- ja roheülemineku, digiriigi, energeetika ja energiatõhususe, säästva transpordi, tervishoiu ja sotsiaalkaitse ning REPowerEU valdkonnas.
Projektide seas on näiteks Vanasadamat kesklinnaga ühendav uus trammiliin Tallinnas, Viljandi maakonna tervisekeskus Tervikum, taastuvenergia tootmis- ja salvestusseadmete rajamist lihtsustavad seadusemuudatused ning suurema abivajadusega laste toetussüsteemi muudatused.
Eesti algne taastekava kinnitati 2021. aastal ning seda on rakendamise käigus mitmel korral ajakohastatud. Muudatustega suunati suurem tähelepanu ettevõtete konkurentsivõimele, energiajulgeolekule, rohereformile ning digiinvesteeringutele nii avalikus kui ka erasektoris.
Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas Eesti uuendatud taastekava viimati 2026. aasta juunis. Kava rakendamise edenemist saab jälgida Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehelt .
Eesti taastekava kogumaht on 953 miljonit eurot. Viies ja viimane maksetaotlus esitati Euroopa Komisjonile septembri lõpus.
Taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärk on suurendada Euroopa Liidu liikmesriikide vastupidavust ja majanduse kasvupotentsiaali, toetada rohe- ja digipööret ning aidata kaasa uute kvaliteetsete töökohtade loomisele. Rahastu on tulemuspõhine – Euroopa Komisjon teeb väljamakseid ainult juhul, kui riik on saavutanud taastekavas kokkulepitud eesmärgid.
