„Me tegime avalduse, mis kutsub meie kriitika direktiivi suhtes üle vaatama ja küsime tema rakendamiseks pikendust veel kuus aastat alates 2030. Seepeale tegi enda avalduse Euroopa Komisjon lubadusega sellekohane analüüs ära teha. Meie jaoks pole globaalsest maksust oodata tulu, küll aga administratiivset kulu, mis meie maksuhaldusse ei taha sobida. Oleme kohanud valmisolekut seda arvestada,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Eesti, Läti, Leedu, Malta ja Slovakkia toonitasid avalduses, et Euroopa uued maksualgatused ei tohi muuta süsteemi keerukamaks. Eriti tekitab muret OECD veetav miinimummaksu pakett, mis lisab meie ettevõtetele ja maksuhalduritele märkimisväärselt halduskoormust. Eesti eesmärk on lihtsad ja stabiilsed reeglid, mis tagavad nii õiglasema maksustamise kui ka tugevama konkurentsivõime. Liigne bürokraatia ei aita kedagi.
Praegu kehtib nii Eestile kui teistele väikeriikidele Euroopa Liidu miinimummaksu direktiivis erand, mis lubab miinimummaksu kehtestamist edasi lükata kuni 2030. aastani. Eesti ja teised pöördumises osalejad soovivad, et seda erandit pikendatakse vähemalt kuue aasta võrra. Direktiivi ei ole mõistlik rakendada enne, kui reeglid on lõplikult selged ja stabiilsed.
Rahandusminister lisas, et Eesti ootab nüüd Komisjoni edasisi samme tõstatatud murede lahendamiseks.
Ministrid arutasid reedel ka kapitaliturgude edasist integratsiooni, mis võib anda väikeriikidele parema ligipääsu investeeringutele ja suurendada konkurentsi. Eesti hinnangul peab reform tooma kaasa tegeliku kasu, näiteks lihtsustumise ja efektiivsuse suurenemise näol – väiksemad kulud, vähem dubleerimist ja tõhusam järelevalve.
Lähipäevil on püsivalt päevakorras Ukraina kaitsevõime ja ülesehituse rahastamine, kus riigijuhtidelt oodatakse otsuseid järgmisel nädalal. Rahandusministrite mitteametlike aruteludes on keskendutud nn reparatsioonilaenule, mis antaks Ukrainale Vene keskpanga külmutatud varade toel.
