„Paljude maailmapilti see ei mahu, aga avalikku teenistusse on Eestis hakatud pürgima sõnadega, et tahetakse midagi oma riigile, kuigi palk on riigitööl madalam. Madalam ta kõigil haridus- ja ametiastmetel erasektoriga võrreldes ka on, ent kuigi oma riiki panustab muidugi ka erasektor, peaksime rohkem hindama aadet, millega riiki otse teenitakse. Me avaliku sektori kvaliteet väärib seda,“ sõnas rahandusminister Jürgen Ligi.
Esialgsetel andmetel töötas 2025. aastal avalikus sektoris (sh õpetajad, arstid, päästjad jne) kokku 138 568 inimest. Sellest moodustas avalik teenistus (peamiselt riigi- ja KOV ametnikud) 28 314 töötajat, mida on 142 inimese võrra vähem kui aasta varem. Sealjuures, kui jätta kõrvale julgeolekuolukorrast tingitud kasv Kaitseministeeriumi valitsemisalas (+207 teenistujat), oleks avalik teenistus vähenenud tervelt 349 inimese võrra.
Voolavuse näitajad kinnitavad, et riigisüsteemis ei valitse kriis. Kuigi vabatahtlik voolavus kasvas 8,6%-ni, siis koguvoolavus, mis sisaldab ka koondamisi, langes 14,6%-lt 13,5%-le. Lisaks vähenes 2025. aastal personaliotsingute arv 10,5%, mis viitab sellele, et asutused teevad struktuurseid muudatusi kaalutletult ega täida iga vabanenud kohta automaatselt uue inimesega, vaid otsivad võimalusi töö ümberkorraldamiseks.
Kvalifikatsioonitase on avalikus sektoris jätkuvalt kõrge: kui Eesti tööturu keskmine kõrgharidusega töötajate osakaal on 43%, siis avalikus teenistuses on see 65% ja ametnike arvestuses suisa 83%. „Avaliku teenistuse kõrge haridustase kergitab küll sektori keskmist palganumbrit, kuid sarnase vastutusega ametikohtade puhul jääme erasektori palgapakkumistele endiselt alla. Eriti teravalt tunnetame seda juhtide ja tippspetsialistide tasandil,“ märkis Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak.
Hoolimata avalikust survest on huvi riigitöö vastu rekordtasemel: ühele avalikule konkursile kandideeris riigiasutustes keskmiselt 26 inimest. Töötajate lojaalsust kinnitab stabiilsusindeks 89,8% (teenistujate % üle 1. a staažiga) ning asjaolu, et 60% riigiasutuste juhtidest on samas asutuses töötanud üle kümne aasta, tagades vajaliku institutsionaalse mälu.
Märkimisväärne on trend, et riigiasutustes töötab üha rohkem inimesi, kes elavad väljaspool Harjumaad, panustades regionaalsesse arengusse ja hoides elu üle Eesti.
Rahandusministeerium avalikustab avaliku teenistuse ametnike palgad seaduse alusel iga aasta 1. mail, et tagada läbipaistvus ja palkade võrreldavus.
Täpsemad andmed ja interaktiivsed graafikud on leitavad ministeeriumi kodulehelt.
